Uuel hooajal tasub kindlasti silma peal hoida Columbus Blue Jacketsil. Juba lõppenud hooajal näitas läbi aastate liiga naerualuseks olnud klubi kõva sisu, kui mängiti ennast pärast kehva hooaja algust peaaegu playoffidesse. Nendest jäädi eemale vaid ühe punktiga. Suure kangelase rollis oli selles fööniksina tuhast tõusmises väravavaht Sergei Bobrovski. 24-aastane puurilukk võitis ainuisikuliselt Blue Jacketsile mitu mängu ning valiti hooaja lõpus igati teenitult hooaja parimaks väravavahiks. Suve esimene üleanne oligi Columbusel Bobrovskiga uue lepingu sõlmimine, millega ka pärast pikki kõnelusi hakkama saadi.
Teiseks oluliseks käigust, mis Blue Jackets suvel tegi, on Nathan Hortoniga lepingu sõlmimine. 28-aastane paremäär, kellel lõppes leping Boston Bruinsiga, oli küll põhihooajal kahvatu (13 väravat + 9 söötu), kuid tõusis playoffides Bruinsi üheks võtmemängijaks. 22 playoff mänguga kogus ta enda arvele 7 väravat ja 12 söötu ning jäi kogutud punktide poolest alla vaid meeskonnakaaslasele David Krejcile. Samuti tõusis ta playoffide liidriks +/- arvestuses, lõpetades +20ga.
Lisaks heale väravavahile on nüüd Columbusel ka kõvasti ründearsenali, et tugevamatele meeskondadele vastu hakata. Juba eelmise hooaja keskel õnnestus Blue Jacketsil enda rivistusse tuua Marian Gaborik, kellel ei olnud New York Rangersis kõige parem hooaeg, kuid kes läks Columbuses iga mänguga aina paremaks. Slovaki numbrid maailma tugevaimas hokiliigas on igatahes muljetavaldavad - seni 769 mängu, 336 väravat ja 338 söötu (674 punkti). Seoses Hortoniga on ainus halb külg see, et kohe pärast tehingu lõpule viimist saadeti uus mees ka õlaoperatsioonile, mis hoiab ta jäält eemal 4-6 kuud. Ehk siis sarnaselt eelmisele hooajal võib Columbusel välja kukkuda kahe näoga aasta halva alguse, kuid suurepärase lõpuga. Isiklikult igatahes ootan juba põnevusega kihlveokontorite koefitsiente sellele, et Blue Jackets jõuab playoffidesse. Varasemalt on seal klubi 13ne tegutsemiseaasta jooksul osaletud vaid korra.
Sümpaatseid käike on suvel teinud ka Philadelphia Flyers. Oleme harjunud sellega, et Flyers on üks idakonverentsi tugevamaid meeskondi, kuid eelmine hooaeg oli tõsine pettumus. 48 mänguga koguti 49 punkti ja jäädi playoffidest kuue punkti kaugusele. 141 sisse lastud väravat oli üks liiga halvim näitaja ja kaitset, või siis õigemini väravavahti, on peetud juba mitu-mitu aastat Flyersi Achilleuse kõõluseks. Nüüd on selle suhtes tehtud otsustavaid käike. Välja osteti Ilja Brõzgalovi massiivne leping, mis sai sõlmitud 2 aastat tagasi ja pidi talle seitsme hooajaga sisse tooma 51 miljonit dollarit, ning teda toodi asendama Chicago Blackhawksist lahkunud Ray Emery. Samas on muidugi halenaljakas see, et Brõzgalovit eelistati Philadelphias just Bobrovskile, kes eelmise hooaja eel siis Blue Jacketsisse saadeti.
Samas ei ole kaitset tsementeerides Flyers unarusse jätnud ka rünnakut. Endale haarati Tampa Bay Lightningust lahkunud Vincent Lecavalier. Uus leping tehti ka Claude Giroux'ga, seega on Philadelphial nüüd kaks väga head tsenterit, kelle ümber ehitada viljakaid ründekolmikuid. Usun, et Lecavalier kehv vorm eelmisel hooajal oli lihtsalt ajutine langus. Öeldakse ju, et vorm on ajutine, aga mänguklass püsiv. 33-aastasena peaks teda veel ka mitu head hokiaastat ees ootama.
Kui rääkida Tampast, ja Teisele kohale meeldib seda teha, siis vabaagendina on endale haaratud Valtteri Filppula. Seni NHL-is vaid Detroit Red Wingsi esindanud soomlane võeti üpris kopsaka raha peale. 5-aastane leping toob talle sisse 25 miljonit dollarit. Tegu on üpris kaheldava ja veidi ka hirmu äratava käiguga, sest a) Filppula on juba 29-aastane ja b) eelmisel hooajal suutis ta 41 mänguga kokku saada vaid 17 punkti (9 + 8). Viimane on muidugi suuresti tingitud sellest, et ta ei saanud Detroitis väga palju mänguaega, kuid ega ta numbrid kokku lööduna ei võta samuti hinge kinni - 483 mängu, 100 väravat, 151 söötu (251 punkti). Samas muidugi oli tal ilus hooaeg tunamullu, kui tõi 81 mänguga 66 punkti (23+43).
Tuleb loota, et tiimijuht Steve Yzerman teab, mida ta teeb (loe: on oma Red Wingsi aegadest märganud soomlases lihvimata teemantit). Küsitav on veel muidugi ka see, et miks kulutati järjekordselt raha ründemängija peale, kui draftist saadi neid niigi kamaluga endale haaratud ja eelmisel hooajal polnud probleeme väravate viskamisega, vaid hoopis litrite välja korjamisega.
Lisaks vabaagentide hankimisele saavad meeskonnad loomulikult ka vahetustehinguid teha. Seni suurim ja tähelepanuväärseim on sündinud Bostoni ja Dallas Starsi vahel. Boston saatis Texasesse Tyler Seguini, Rich Beverly ja Ryan Buttoni ning sai vastu Loui Erikssoni, Joe Morrow, Reilly Smithi ja Matt Fraseri. Mõte selle tehingu taga on kindlasti see, et mõlemad klubid loodavad, et need kõige nimekamad mehed, Seguin ja Eriksson, suudavad uues keskkonnas taas oma talendi vääriliselt mängima hakata.
Erikssonil on selja taga vaid 29 punkti toonud aasta ja Seguin sai põhihooajal kirja vaid 32, lisades playoffides veel 8. Viimase suhtes on muidugi välja nuhitud ka potentsiaalne põhjus, miks 21-aastase hokitalendi esitused jääl ei ole olnud nii head kui loodeti. Nimelt olevat 2010. aasta drafti teise valiku pidutsemine playoffide ajal läinud nii hoogsaks, et talle tuli palgata isegi eraldi turvamees, kes tal meeskonna hotellis pidevalt pilku peal hoidis.
Boston on samas endale vabaagentide turult haaranud Jerome Iginla. Seega võib öelda, et tänavuse Stanley karika finaali kaotaja on isegi Hortonist ilma jäädes muutunud veel tugevamaks meeskonnaks. See peaks tulevad nädalad endaga kaasa tooma veel mitmeid põnevaid tehinguid, sest teistel meeskondadel on nüüd ju vaja Bruinsile järgi jõuda.
Loomulikult on, nagu ennustatud, toimunud ka esimesed NHL-ist KHL-i liikumised. Nashville Predatorsi on Omski Avangardi vastu välja vahetanud Sergei Kostitsyn, kes mängis Omskis ka tööseisaku ajal ja Aleksandr Burmistrov mängib tuleval hooajal Kaasani Ak Barsi meeskonnas olgugi, et tõesti alles paar aastat tagasi rääkis ta KHL-i suhtes sügava põlgusega. Kuid eks raha paneb rattad käima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar