"On ikka argpüks küll."

See pealkirjas välja toodud lause lõi mulle pähe 3. mai varahommikul, kui vaatasin Golden State Warriorsi ja Denver Nuggetsi vahelise playoff seeria kuuendat mängu. Juhtus see esimese veerandi lõpus, kui väljakule tuli David Lee. Esimeses mängus saadud puusavigastuse tõttu peeti Lee hooaega lõppenuks, kuid ometi tuli endine New York Knicksi mees väljakule mängus, mis 92-88 lõpptulemusega viis Warriorsi järgmisesse ringi. See lause aga ei käinud loomulikult Lee kohta, tema säärane samm oli väga julge ja inspireeriv, mõtlesin seda hoopis Derrick Rose'i suhtes.

Chicago Bullsi mängujuht oli selleks hetkeks olnud vasaku põlve eesmise ristsideme rebenemise tõttu väljakult eemal 13 kuud. Tohtrid olid juba märtsikuus andnud 2010/11 põhihooaja MVP-le loa mängida, kuid lõpuks jäigi tal hooaeg täielikult vahele. Samal ajal kui Warriors jageles Nuggetsiga oli Bullsil käimas pingeline seeria Brooklyn Netsiga ning seis leebelt öeldes kehv. Vigastuste tont oli jätnud meeskonna seisu, kus tagamängijatele ei olnud põhimõtteliselt ühtegi vahetust võtta, mis omakorda sundis Bullsi põhilise vahetusmehe, gripi käes kanntanud ja time-outide ajal okseämbrit lähedal hoidnud, Nate Robinsoni mängima kuuendas mängus 42 minutit. Jimmy Butler oli seeria viimases kahes mängus väljakul kõik 48 minutit. Tema kangelasteod jätkusid veel ka järgmises ringis, kui Miami vastu kestnud 5-mängulises seerias veetis ta kõik minutid väljakul kolmes mängus.

Rose'ist oleks olnud tohutul määral kasu juba selle poolest, kui tema asemel ihu ja hingega võidelnud mehed oleks saanud mõne minuti puhkust. Ilmselgelt on sedavõrd tõsise põlvevigastuse tagajärjel probleemid lihasmäluga, mille tõttu ei ole võimalik oma absoluutsel tipptasemel mängida, kuid võttes arvesse tohtrite seisukohti, siis poleks Rose'il pidanud olema mingit probleemi täita platsil üks koht seni, kuni meeskonna ankrud ennast pingil koguvad. Erinevatest artiklitest jääb mulje, et Rose lõpuks ei naasnudki eelmisel hooajal seetõttu, et ei tundud ennast pealtpanekutele minnes mugavalt, kuid korvpallis on ju mitmeid teisi elutähtsaid elemente, millega meeskonnale kasulik olla! Kasvõi see vana hea tõde, et kui rünnakul ei õnnestu, siis seisa kaitses kindlalt.

Lisaks oleks võinud Rose'i kasvõi sümboolne naasmine olla meeskonna moraali jaoks tähtis samm. Usun, et sama idee oli ka tegelikult Lee käigu taga. Ta tegi eelpool mainitud kohtumises kaasa vaid poolteist minutit, võttis ühe lauapalli ja eksis oma ainsal viskel, kuid meeskond lõpuks võitis ning edenes järgmisesse ringi.

Nüüd on jäänud mulje, et endine kõige väärtuslikum mängumees ei tahtnud ennast väljakul tunda lihtsalt tavalise mängijana. Kuigi, olgem ausad, Rose on lihtsalt nii hea mängija, et oleks ka poole jõuga mängides meeskonnale kasulikum, kui suur osa terve liiga mängumeestest. Hea fantaasiaga inimesed on hiljem pidanud Rose puudumise põhjuseks ka seda, et ta lihtsalt ei soovinud oma karjääri keskmisi statistilisi numbreid alla viia. Naeruväärne, kas pole? Samas ei ole see ka väga loominguline fantaseerimine, kui mõtleme, et millal LeBron James sooritas viimati oma poole pealt viimaste sekundite kaugviske.

Teooria vaimse poole pealt mänguks mitte valmisoleku kohta on saanud tagasilöögi ka suvel. Rose'il oli suurepärane võimalus koguda mänguminuteid ja enesekindlust Las Vegase suveliigas, kus Bulls osales, kuid sellest ta keeldus. Meeskonna peatreener Tom Thibodeau on tunnistanud, et Rose tunneb ennast treeningutel väga hästi ning on uueks hooajaks, just vaimse poole pealt, igati valmis, aga mängija enda käitumisest võib küll välja lugeda vaid sisemist ebakindlust. Seda just mängimise poole pealt. Ilma sellest võib samas lubada endale suuri sõnu nagu Rose lõppeval nädalal tõestas, kui tunnistas CNN-ile antud intervjuus, et peab ennast endiselt NBA kõige paremaks mängijaks. Enne selliseid väljaütlemisi aga võiks jõuda punkti, kus sõnu mingil määral ka väljakul tõestada. Samas võib nendest sõnadest välja lugeda ka seda, et Rose ei naasnudki eelmisel hooajal selle pärast, et ei leppinud rolliga olla lihtsalt osa meeskonnast, tema tahab olla täht - liiga parim. Aga korvpall ongi ju meeskonnamäng.