pühapäev, 23. juuni 2013

Dollarid või rublad?

Tänavune NHL-i hooaeg võib tulevikku silmas pidades omada märgilist tähendust. Tööseisaku tõttu nägime mitmeid tähtmängijaid ennast vormis hoidmas ja raha kogumas KHL-is. Raha paneb ju rattad käima ning KHL on viimaste aastate jooksul mürinal arenenud ning juba alles viiendal tegutsemisaastal tõusnud kindlasti Euroopa parimaks hokiliigaks. Mida võib see endaga lõpuks kaasa tuua? Kui suureks ohuks on KHL NHL-ile?

Detroit Red Wingsiga 2-kordseks Stanley karikavõitjaks tulnud Pavel Datsjuk oli üks nendest meestest, kes mängis tööseisaku ajal KHL-is. Moskva CSKA rivistuses sai ta 31 mänguga kirja 11 väravat ja 25 tulemuslikku söötu. Põhjus, miks ma tõin välja just Datsjuki mitte näiteks Jevgeni Malkini (Magnitogorsk Metallurgi eest 37 mängu, 23 väravat, 42 söötu) või Aleksandr Ovetškini (Moskva Dinamos 31 mänguga 19 väravat ja 21 söötu) on see, et tema kohta liikusid tõsised kuulujutud selle kohta, et ta võib järgmisel suvel, kui tema leping Detroitiga läbi saab, NHL-ile selja keerata. Argumente oli mitmeid. 34-aastasel venelasel on justkui kõik Põhja-Ameerikas juba saavutatud. Lisaks kahele Stanley karikale, on ta mitmekordne All-Star ja mitmel korral võitnud ka Frank J. Selke trofee (jagatakse kaitses enim panustavale ründajale) ning Lady Byngi mälestus trofee (jagatakse kõige sportlaslikumalt ja härrasmehelikumalt käituvale mängijale, kes paistab silma ka heade mänguoskuste poolest). Ainus, mille üle võib ehk nuriseda on see, et Datsjuki pole kordagi valitud liiga väärtuslikumaks mängijaks. Kõige lähedamal oli ta sellele hooajal 2008/09, aga siis napsas selle endale ikkagi Ovetškin. Mõned päevad tagasi allkirjastas eelmisel aastal Venemaa koondisega maailmameistriks tulnud Datsjuk siiski uue lepingu Detroitiga. Kolme järgneva aasta jooksul teenib ta kokku 22 ja pool miljonit dollarit.


Tegelikult oli ka Malkini leping aasta pärast lõppemas enne, kui ta Pittsburgh Penguinsiga kaheksaks aastaks kaubale sai, millega teenib 76 miljonit dollarit, kuid 26-aastasena on tal veel pikk hokikarjäär ees. KHL-i ongi suuresti peetud vananevate mängijate pärusmaaks. Näiteks Sergei Fjodorov, kellest sai 2004. aastal esimene 1000 punktini jõudnud venelane NHL-is, allkirjastas 2009. aastal Magnitogorskiga lepingu, mis tõi talle sisse 14 miljonit dollarit. Iseenesest ei olegi see väga hull ja pöörane, sest Fjodorov on läbiaegade üks parimaid venelasest hokimängijaid, kuid tol hetkel oli ta juba 40-aastane ja sai need 14 miljonit kätte ühel hooajal!

Rohked rahapakid on üks põhiahvatlusi, mida KHL saab pakkuda. Lõppenud hooajal oli meeskondade palgalimiit küll võrreldes NHL-iga palju väiksem (umbes 36 ja pool miljonit dollarit vs 64.3), kuid liigareeglid ei loe sinna hulka otse NHL-ist tulevaid venelastest mängijaid. Neid võib igal KHL-i meeskonnal, mida on tuleval hooajal 28, olla üks.

Samas võlub raha ka välismaalaseid. Näiteks mitmel MM-il USA koondise puuri kaitsnud väravavaht Robert Esche hülgas kodumaa Venemaa nimel oma parimates mängija aastates. 29-aastaselt polnud tal Philadelphia Flyersi eest mängides selja taga just kõige parem hooaeg ja ükski NHL-i meeskond polnud talle nõus pakkuma seda raha, mis Esche soovis. See polnud aga probleemiks Kaasani AK Bars meeskonna jaoks. Esche mängis KHL-is edukalt mitu hooaega ja hiljem ka ühe hooaja Šveitsis enne, kui vastloodud AHL-i meeskonna Utica Comets tiimijuhiks hakkas. Aastate jooksul kutsusid küll mehe endised tööandjad Phoenix Coyotes ja Philadelphia teda NHL-i tagasi, kuid Esche'ile sobis Venemaal mängimine rohkem. "Venemaale tulles ei osanud ma keelt, ega saanud seetõttu lugeda näiteks ajalehti. Mind ei huvitanud, mis inimesed minu mängu kohta kirjutasid ja ma õppisin väga palju enda kohta ning see aitas üüratult kaasa minu mängule", on ta öelnud.


Tänavuse tööseisaku ajal ajal kodumaal Oceláři Třinec'i ja Lev Praha (KHL-i klubi) eest mänginud tšehh Jiří Hudler tegi julge sammu 2009. aastal, kui keeldus Red Wingsi poolt pakutud lepingupikendusest ja mängis ühe hooaja viie miljoni dollari eest Moskva Dinamos, enne kui Detroiti naases. Tänavuseks hooajaks allkirjastas ta 4-aastase lepingu Calgary Flamesiga teenides ühe hooajaga "vaid" neli miljonit. Nende numbrite vahe on ka tegelikkuses suurem, kuna osa NHL-is teenitud rahast "söövad" hokimängijatelt ära ka kohalikud maksud

Lisaks rahale imponeerib KHL-i juures mängijatele kindlasti ka see, et hooaja jooksul on vähem mänge ehk rohkem puhkeaega. NHL-is on tavaline, et põhihooaja jooksul tekib mitu korda olukord, kus peab mängima kahel päeval järjest. Tänavuse hooaja KHL-i meistril Moskva Dinamol tuli aga näiteks põhihooajal mängida järjestikustel päevadel vaid korra.


Mõnedele mängijatele ka istub lihtsalt Euroopas suuremal väljakul mängitav hoki paremini. Ameeriklane Tim Stapleton on AHL-is olnud kõva punkti tooja, kuid NHL-is pole mehel nii hästi läinud. Viimane hooaeg (2011/12) ookeani taga, Edmonton Oilersi rivistuses lõppes tal 27 punktiga 63-s mängus. Samas on mees lisaks AHL-ile lammutanud varasemalt ka Soome liigas Jokerite rivistuses ja nüüd on tal selja taga ka suurepärane debüüthooaeg KHL-is. Minski Dinamos viskas ta 52 mänguga 24 väravat ja andis 16 resultatiivset söötu. Viie punktiga oli ta ka tänavu USA MM-koondise üks edukamaid, parema saagiga lõpetasid vaid 3 mängijat. Aleksandr Radulovil on NHL-is Nashville Predatorsi eest 154 mänguga kirjas täitsa soliidsed 102 punkti, aga KHL-is on ta täielik legend. 258 mänguga on tal kogutud 322 punkti, millega ta hoiab ka liiga rekordit. Aastapalgaks on 26-aastasel Moskva CSKA ründajal 9.2 miljonit dollarit. Kaitsja Kevin Dallman mängis 00ndate keskel üle 150 NHL-i mängu Boston Bruinsi, St. Louis Bluesi ja LA Kingsi eest. 2008. aastal otsustas ta aga Põhja-Ameerikast lahkuda ning tõusis KHL-is mängiva Kasahstani klubi Astana Barys vaieldamatuks liidriks. 2010. aastal sai kanadalane ka Kasahstsani kodakondsuse ning mängib nüüd kohalikus koondises. Hetkel Peterburi SKA värve esindav Dallmann on alates 2009. aastast olnud osaline kõigis KHL-i Tähtede Mängudes.

Uueks hooajaks on korraliku NHL-i karjääriga mängijatest NHL-i KHL-i vastu välja vahetanud näiteks Mike Lundin, kes asub samuti esindama Astana värve. Põhja-Ameerika tugevaimas hokiliigas Tampa Bay Lightningu, Minnesota Wildi ja Ottawa Senatorsi rivistuses on Lundinil kirjas üle 250 mängu. Temale võib suve jooksul kindlasti mõni nimekam mängumees veel järgneda.

Väga huvitavas olukorras on Columbus Blue Jacketsi väravavaht Sergei Bobrovski. Tema leping Columbusega on läbi ja võttes arvesse, et 24-aastane venelane pani tänavu kotti hooaja parimale väravavahila jagatava Vezina trofee, siis on tal kindlasti väga hea põhjus Columbuselt küsida palgatõusu. Viimasel kolmel hooajal on ta teeninud 900 000 dollarit aastas. Võrdluseks - tänavuse hooaja Stanley karika finaalis osalevad Tuukka Rask (Boston) ja Corey Crawford (Chicago) teenisid lõppeva hooaja eest vastavalt 3.5 ja 2.25 miljonit dollarit. Viimaste jutude kohaselt ongi Bobrovski uue lepingu jutud toppama jäänud ning siin tulevadki taas mängu KHL-i võlud.


Bobrovski mängis tööseisaku ajal Peterburi SKA-s ja enda sõnade kohaselt meeldis talle elu Neeva jõe ääres väga. Lähedal olid perekond ja sõbrad ning elustiil ei olnud nii pingeline kui NHL-is. NHL on tänu oma tööseisakule kindlasti andnud nii mõnelegi mängijale maigu suhu sellest, et mujal eksisteerib ka kõrgetasemeline hoki, mille kõrvalt võimalik, et saab isegi elada kvaliteetsemat elu. Saab rohkem puhkust ja raha. 24-aastasena on Bobrovskil veel terve karjäär ees, seega miks mitte võtta paar "vaba" aastat NHL-i pingetest ja koguda hoopis kodumaal selle ajaga endale ülejäänud eluks piisav raha? See, et mõneks ajaks Põhja-Ameerikast lahkud, ei tähenda, et sinu karjäär seal läbi. Heaks näiteks selle kohta on just varem mainitud Jiří Hudler või siis tänavu samuti Chicagoga Stanley karikale mängiv väravaht Ray Emery, kes mitmetest mänguvälistest probleemidest tingituna põgenes aastal 2008 NHL-ist Moskva oblasti Atlanti meeskonda. Tagasi tuli ta juba aasta hiljem ja võib öelda, et ka parema mängijana. Mina isiklikult olen endiselt veendunud, et ta oleks Crawfordi asemel pidanud tänavustes playoffides Chicago puuri kaitsma.


Seega ei ole KHL enam mõeldud vananevatele mängijatele, kel vaja veel viimastel tegutsemisaastatel pensionisambale lisa. Noor 21-aastane Aleksandr Burmistrov ütles küll ühes 2010. aastal antud intervjuus, et tema ei näe ennast arvatavasti mitte kunagi KHL-i mängijana, kuna see on mõeldud tõelistele saurustele ning, et ta isegi vihkab seda, aga võimalik, et juba sel aastal räägib mees teist juttu. Winnipeg Jetsi mängijal on leping läbi ja seda pärast kehva aastat, mis lõppes vaid 10 punktiga 44-s mängus. Vaevalt, et Jets või mõni muu NHL-i meeskond oleks nõus talle uue lepinguga palgalisa andma, küll võtaks ta aga kindlasti vastu KHL. Oma huvi on tema vastu üles näidanud kasvatajaklubi AK Bars. Venemaal saaks Burmistrov mängida oma kodulinna klubis, ta oleks oma sõbrade ja perekonna keskel ning teeniks (märgatavalt) rohkem raha. Raske on leida põhjust, miks ta peaks Põhja-Ameerikasse jääma. Eriti veel, kui järgmisel aastal on tulemas Sotši olümpiamängud ja päris täpselt pole endiselt selge, kas NHL-i mängijatel lastakse seal kaasa teha või mitte. Tänu sellele viimasele põhjusele võivad ka teised venelased uuest lepingust NHL-is keelduda. On ju venelased väga patriootlik rahvas ja mis oleks veel uhkem, kui mängida oma riigi värvides kodustel olümpiamängudel?


NHL jääb kindlasti hokimaailma jäämäe tipuks aegade lõpuni välja, aga KHL on tegemas jõudsaid samme, et oma suurele vennale järgi jõuda. Usun, et juba viie aasta pärast on KHL-ist kujunenud üleeuroopaline liiga (uuel hooajal liitub liigaga Medveščak meeskond Horvaatiast, mis tõstab KHL-is osalevate riikide arvu juba 8 peale), mis ei ole enam ainult suuresti venelaste pärusmaa. KHL-i kommisaar Aleksandr Medvedev on rääkinud plaanidest laieneda veel ka Aasia poole. Stanley karika võit on iga hokimängija unistus, aga arvan, et järjest enam mängijaid hakkab hindama ka Gagarini karikat. Esimesed noored hokientusiastid, kes mõlema võitmisest unistavad, on ka kindlasti juba sündinud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar