Mourinho sõnadest võib välja lugeda seda, et tema uus Chelsea hakkab vana Chelsea asemel rohkem välja nägema tema juhitud Real Madridi moodi ehk siis oodata on ründavat jalgpalli. Erinevalt mitmetest suurklubidest on Chelsea juba varakult ära teinud kõik oma suuremad ostud seoses uue hooajaga. 22 miljoni euro eest on Leverkuseni Bayerist toodud Andre Schürrle ja 9.3 miljoni eest muretseti endale Vitessest, rohkem tulevikku silmas pidades, Marco van Ginkel. Võrreldes eelmise hooajaga on meeskonnas tagasi ka Michael Essien, Kevin de Bruyne ja Romelu Lukaku, kes naasevad laenult vastavalt Realist, Bremeni Werderist ja West Bromwich Albionist. Mourinhol on koos meeskond, mille saab, vähemalt paberil, panna mängima täpselt nagu tema Reali.
Kaitseliinist ei ole eriti mõtet rääkida. Petr Cechi näol on olemas üks maailma parimaid väravavahte nagu Realis oli Mourinhol Iker Casillas, enne kui omavahel tülli mindi. Keskkaitses saab ühte kindlat liidrit John Terryt, kes võrdub Sergio Ramosega, kombineerida erinevate partneritega. Ashley Cole - Marcelo ja Branisval Ivanovic/Cesar Azpilicueta - Alvaro Arbeloa. Võimalik, et ainus kitsas koht on seoses kontrollivate poolkaitsjatega. Kuna John Obi Mikel on suure tõenäosusega klubist lahkumas, siis jääb Mourinho kasutusse vaid kaks mängijat, kes seda positsiooni võiksid täita - Ramires ja Essien. Samas pole kumbki neist Xabi Alonso masti söödumeister. Vähemalt ei küündi nende tase palli jagamisel sedavõrd kõrgele. Samas võib spekuleerida ka selle üle, et Mourinho võib oma uueks Alonsoks vormida Frank Lampardi, kes ju nooremaks enam ei lähe ja ühest karistusalast teise jooksmine võib tema jaoks mingi aeg kujuneda liiga kurnavaks.
Mourinhol oli keskpoolkaitsjatega Realis kasutusel mitu erinevat kombinatsiooni. Võib ehk öelda, et see eristabki head treenerit väga heast treenerist. Kui plaan A ei õnnestu, on võtta B, kui see ei õnnestu, on võtta C jne. Sõltuvalt vastasest oli väljakul kas Alonso ja Sami Khedira või siis vaid Alonso. Seoses uue hooajaga ongi üks suuremaid küsimärke see, et kas Mourinho julgeb mängitada näiteks ainult Ramirest musta töö tegijana? Premier League peaks olema konkurentsitihedam kui La Liga, seega on tõsine oht liigse uljuse eest karistatud saada. Võimalik, et enne hooaja algust tuleb veel Mourinhol vaadata üleminekuturu suunas, et leida mõni hea paar jalgu, mis lisaks töö rabamisele suudavad ka enamvähem adekvaatseid söödu täpsusprotsente näidata. Plaan B võib muidugi olla taas ka eksperiment "David Luiz poolkaitses", mis eelmisel hooajal tõi vastakaid tulemusi. Sarnaselt olukorrale Realis on aga Mourinhol ka Chelseas võtta tööhobuste ümber mitu tehnika talenti.
Viimastel aastatel oleme küll harjunud Reali seostama ennekõike Cristiano Ronaldo väravatega, kuid väga olulist rolli mängis Mourinho mänguplaanis ka Mesut Özil. Saksamaa koondislase rolliks oli tihtipeale olla just see mees, kes Ronaldole (ja teistele) ideaalse sööduga väravavõimalused ette serveeris. Tema tulemuslike söötude arvud alates Hispaaniasse kolimisest 3 aastat tagasi - 2010/11 24, 11/12 22, 12/13 20. Özili rolli on Mourinhol võtta suurepärane asendus Oscari näol. Loomulikult on veel võtta ka Lampard ja mitmekülgne Juan Mata, kes võib olla efektiivne nii ründaja taga, kui ka äärel.
Traditsiooniliste äärtega Mourinho muidugi tihti Realis ei mänginud, kuid tema Chelsea läheb nüüd uuele hooajale vastu seisus, kus meeskonnas on kaks suurepärast mööda küljejoont tormajat alates ajast, mil Mourinho murdis vastaseid maha Damien Duffi ja Arjen Robbeniga. Selles rollis on siis Schürrle ja Eden Hazard. Mõlemad mehed on samas väga ohtlikud ka äärelt sisse murdes, seega võib Mourinho ka vabalt sarnaselt oma ajale Realis otsida äärtelt võimalusi pigem äärekaitsjate kaudu. Isiklikult olen ma juba viimased paar aastat näinud Hazardis "ronaldolikku" potentsiaali. Mõlemal on hea silm väravale, nad on kiired ja tehnilised ning neilt on väga raske palli kätte saada tänu suurepärasele tasakaalu tunnetusele.
Hazard näitas oma viimasel hooajal Lille'is, et ka tema võib olla tõeline väravatemasin ja mängu saatuse otsustaja nagu Ronaldo on viimased aastad Realis olnud. Kindlasti on belglased rohkem potentsiaali, kui tema poolt löödud 9 liigaväravat eelmisel hooajal. Usun, et ka Mourinho näeb temast tulevast meeskonna liidrit, kelle ümber meeskond ehitada, sarnaselt Ronaldole Realis.
Ründes ei ole portugallasel enam võtta Didier Drogbad, kuigi mingid kuulujutud vihjavad sellele, et Mourinho proovib ta klubisse tagasi tuua. Usun, et nullindate keskel oleks Mourinho meeleldi võtnud igasugu Hernan Crespode ja Andrei Ševtšenko asemel Drogba varuplaaniks Fernando Torrese, kuid praegusel hetkel ei ole ma selles enam nii kindel. Hispaanlase kehvast mänguvormist on räägitud pikka aega, seega ei ole mõtet sel enam pikemalt peatuda. Võib ainult lisada seda, et mõnedel mängijatel lihtsalt ei ole vaimujõudu, et taastada pärast vigastusi enesekindlus ja usk oma võimetesse. Vaadakem kasvõi endist maailmameistrit 2002. aastast Klebersoni. Endine Mancheste Unitedi mees on tänavuseks hooajaks jõudnud pärast pikki eksirännakuid MLS-i Philadelphia Unionisse.
Torrese praegused alternatiivid on Mourinhol tõestamata talent Romelu Lukaku ja Demba Ba, mitmet moodi kummaline ost talvisest üleminekuaknast, kes lõi väga vähe väravaid ning keda proovitakse juba klubist minema kupatada. Mourinho soovunelm oli kindlasti suvel klubisse tuua Edinson Cavani. Tõsised samme selle suunas tehti, kuid lõpuks ei oldud valmis mängija eest üle tema turuväärtuse maksma, mis on midagi uut Chelsea puhul. Eile tunnistas Mourinho, et on oma meeskonna koosseisuga rahul ning aktiivselt täiendusi enam ei otsi. Seega peaks Torres-Lukaku paar olema uus Karim Benzema-Gonzalo Higuain.
Mourinho uue alguse esimene mäng on täna otseülekandes nähtav ka Viasat Sport Balticus algusega 15:55.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar