Koprad on taas urgu aetud

Eelmisel hooajal Portugalis suurepärase mängu ja kolmanda kohaga üllatanud Paços de Ferreira on uue hooaja alguses suurelt kõrguselt valusalt maha prantsatanud. Homme lähevad "Koprad" neljanda vooru kohtumisele Benfica vastu seisus, kus tabelis pole kirjas mitte ühtegi punkti.

Olgugi, et muutused olid suvel suured läks väikeklubi uuele hooajale vastu siiski märgatava elevusega. Eelmise hooaja vägiteod aitasid Paçose Meistrite liiga playoffi. Euroopa tippsarjas alagrupiturniirile jõudmine oleks tähendanud seda, et klubi eelarve olnuks tervelt kolmeks hooajaks täidetud!

Paraku ei olnud Portugali klubil erilist loosiõnne, kui viimases eelringis sattus vastaseks Peterburi Zenit. Viimastel hooaegadel mängijatele rohkelt raha investeerinud Venemaa klubi on seadnud lähihooaegade suurimaks eesmärgiks läbimurde Euroopa eliiti ning nii moodustavad meeskonna selgroo Venemaa parimad mängijad ja ka silmapaistvad välismaalased nagu näiteks Hulk ja Alex Witsel.

"Koprad" sai kahemängu peale korraliku 3-8 ketuka. Iseenesest mängiti täitsa heal tasemel, esimene kohtumine oli eriti muljetavaldav, kus domineeriti täielikult teist poolaega, kuid Zeniti parem klass ja mängijate kvaliteet tähendas, et juba avakohtumisega olid kõik edasipääsulootused läinud. Vene klubi 4-1 võidumängus säras kübaratrikiga Roman Shirokov ning vanasõna "õnn soosib tugevamaid" sai taaskord tõestust väravavahi Matias Degra omavärava näol.

Hästi mängiti ka teist kohtumist, kuid Degral tuli selja tagant välja võtta taas neli palli. Just kaitse ongi olnud uue hooaja suurim murelaps. Meeskonna uus peatreener Costinha otsib alles seda õiget neljamehelist liini, mis võiks terve hooaja jooksul kandvat rolli mängida ja nii on näiteks leidnud ennast paremkaitsja koha pealt ka brasiillane Rodrigo Antonio, kes varasemalt Maritimos ja Belenenseses olnud tegelikult hoopis poolkaitsja.

Kurb fakt on ka see, et lisaks ümmargusele nullile liigatabeli punktisektsioonis on hetkel kolme vooruga löödud ka täpselt sama palju väravaid ja nii on Paços ainus meeskond, kes pole ühtegi tabamust kirja saanud. Ei ole ka kalendriga eriti vedanud, sest kolme mängu jooksul on tulnud mängida medalite eest võitleva Braga ning tiitlikaitsja Portoga, kuid eriti nukker mäng oli kohtumine Olhanensega, kelle vastu saadi terve teine poolaeg mängida ühemehelises enamuses, kuid lõpuks võeti vastu siiski 0-1 kaotus.

Nähtavasti on osutunud eelmise hooaja suurima väravaküti Cicero välja laenamine FK Astanasse valusaks veaks. Võis eeldata, et Guinea-Bissau koondislasest loobumise järel antakse võimalus noortele, kuid meeskonna esiründajaks on kerkinud hoopis viimased paar aastat Braga pinki nühkinud Carlao. Üllatav, et suuremat rolli pole saanud nooruke Rui Caetano, kes oli hooajaeelsetes kohtumistes üsna terav ja näiteks lõi värava ka Newcastle'i vastu.

Otsides positiivsust siis peab mainima, et üleminekuakna viimasel päeval õnnestus klubil hankida üks täiesti korralik täiendus Bebe näol. Manchester Unitedis saatis küll 23-aastast ründajat "õnnetusehunniku" maine, kuid ta teenis rohkelt kiidusõnu oma esituse eest tänavuse suve kohtumises AIK vastu ning on raske uskuda, et Sir Alex Ferguson oli kolm aastat tagasi nõus täiesti talendita mehe eest valmis välja käima 9 miljonit eurot.

Bebe säras toonasel suvel Vitoria de Guimaraesi eest, kui lõi kuues hooajaeelses kohtumises viis väravat. Väravaid on hetkel ka Paçosel hädasti vaja. Loodetavasti kujuneb tema periood viljakamaks, kui eelmise hooaja laen Rio Aves, mis tõi 17 mänguga kaasa vaid ühe tabamuse.

Ühtlasi ei tasu pikemalt patja nutta ka Meistrite liigast välja langemise pärast. Ees ootavad kuus väga hea tasemega mängu Euroopa liigas, kus alagrupikaaslasteks on Fiorentina ning lõppenud suvel Eesti vutifännidele tuttavaks saanud meeskonnad Pandurii Targu Jiu ja Dnipropetrovski Dnipro.

Koprad vs Harakad

Eile hilisõhtul pidas Paços Ferreira oma esimese tõsisema hooajaeelse kohtumise, kui kodustaadionil, mis uueks hooajaks saanud uue humoorika nime Estadio da Capital do Movel (eesti keeles mööblipealinna staadion), mängiti 1-1 viiki Newcastle Unitediga. Varasemalt oli Paços peksnud erinevaid maakonnameeskondi. Näiteks Seia piirkonna esindus alistati tervelt 14-0.

Sõpruskohtumise kohta väga tulises mängus, kus esimesel poolajal saadeti kaks mängijat väljakult punase kaardiga minema, avas 14. minutil skoori Caetano.

20 minutit hiljem oli just sama Paçose noorsand see mees, kes varakult dušši alla saadeti. Eelmisel hooajal vaid ühe liigavärava löönud ründaja jäi ette Newcastle'i kaptenile Fabricio Coloccinile.

Tänu sellele intsidendile, mille tõttu ülejäänud mäng 10 vs 10 vastu toimus, on ka raske üldisele mängupildile hinnangut anda. Aukartust nimekamate vastaste suhtes ei olnud. Lisaks Coloccinile oli veel paari Newcastle'i mehe närv millegi pärast püsti, aga provokatsioonidele ei allutud.

Newcastle jõudis viigini pool tundi enne mängu lõppu, kui Shola Ameobi suurepärase löögi otse lati alla virutas.

Mõlemal oli võimalusi mängu võitmiseks, kuid Paçose päästis lõpuminutitel post ja Newcastle'i kaitsjate tegutsemine väravajoonel. Kokkuvõttes võib öelda, et oli võrdne mäng ja üldjuhul julgustav tulemus. Pole paha kokku klopsitud meeskonnaga saada Premier League'i klubi vastu viik. Viimaste nädalate jooksul on toimunud väga palju muudatusi, nagu keeristorm oleks riietusruumist läbi läinud ja osa mängijaid minema viinud.

Eelmise hooaja suurim väravakütt Cicero on laenulepinguga pooleks aastaks läinud. 1.89 meetrit pikk ründaja peab aitama FK Astana Kasahstani meistriks. 1.2 miljoni euro eest on 22-aastane paremkaitsja Diogo Figueiras liitunud Sevillaga. Avalikustamata summade eest on lahkunud kaks keskkaitsjat. Paraguaylane Javier Cohene jätkab karjääri Vitoria Setubalis ning saudi-araablane Abdullah Al Hafith on tagasi kodumaal Al-Hilali klubis. Eelmisel hooajal liigas kõik minutid kaasa teinud brasiillasest väravavaht Cassio on vabaagendina otsimas võimalusi naasmaks kodumaale.

Samal ajal on peatreener Costinha oma endisest klubist Beira-Marist toonud meeskonda tugevdama vasakkaitsja Helder Lopese ja poolkaitsja Ruben Ribeiro. Avesi meeskonnast on toodud kontrolliv poolik Romeu Rocha. Brasiiliast Campinense klubist on toodud kaitsja Roberto Dias ja Küproselt AEL Limassolist on Portugalis tagasi Rui Miguel, kes kandis Paçose värve ka hooajal 2008/09. Limassolis mängis varasemalt ka meeskonna uus põhiväravavaht Matias Degra. Porto B meeskonnast on endale haaratud talendikas Sergio Oliveira, kes võitis 2011. aasta U20 MM-il Portugali rivistuses hõbemedali.

Tagasi trenni!

Sel nädalal naasesid hooajaeelsetele treeningutele mitmed Euroopa jalgpalliklubid. Nende seas ka loomulikult Portugali Maardu tubli meeskond Paços de Ferreira. Seltskond veetis esmaspäeva ja teisipäeva meditsiinilisi teste läbides ning eile tehti ka juba esimesed pallitreeningud. Seda loomulikult uue peatreeneri Costinha valvsa pilgu all.

Hooajaeelsel kogunemisel puudus võrreldes eelmise hooajaga lisaks Josuéle ka Luiz Carlos. Brasiillane otsustas juba talvel lepingu lõppedes klubist lahkuda ja nüüd on ta siis ametlikult Braga mängija. Vahepeal on Paços Ferreira maha müünud ka Arturo Alvarezi. El Salvadori mängumees jätkab karjääri Ungaris Videotonis, kus veetis laenulepinguga ka eelmise hooaja teise poole.

Samas on meeskonnaga liitunud kolm uut mängumeest, nende seas kaks brasiillast. Rodrigo Antonio on liitunud teisest Portugali kõrgliiga klubist Maritimo ja 20-aastane noor talent Fernando saabub kodumaalt Fluminense B meeskonnast. Columbialane Jhon Fredy Pajoy mängis eelmisel hooajal kodumaal Atletico Nacionalis ja on varasemalt esindanud ka viimaste aastate edukaimat Colombia klubi Once Caldas.

Hooajaeelsete kohtumistega tehakse algust järgmisel nädalal. Teiste seas on ees ootamas ka kohtumised Premier League'i klubide Newcastle Unitedi (23. juuli) ja West Ham Unitediga (10. august). Uus Liga ZON Sagres hooaeg algab 18. augustil kohtumisega Braga vastu. Põnevusega oodatakse loomulikult ka seda, kes tuleb vastaseks Meistrite liiga playoff ringis. Loosimine toimub 9. augustil ja mängud 20-21. ja 27-28. augustil.

Tere tulemast Costinha!

Meedia jutud läksid mööda, küll aga mitte täielikult. Paços de Ferreira uueks peatreeneriks saab Costinha, varem mainitud Jorge Costa pikaajaline meeskonnakaaslane FC Portos.

Koos Costinhaga saabub Paçosesse abitreenerina ka teine mees FC Porto kuldajastust. Selleks on Maniche. Mõlema mehega sõlmiti 2-aastane leping. Pärast 2002. aastal Portos kokkusaamist rändasid head sõbrad, naljaga pooleks öeldult, läbi pool Euroopat, mängides koos ka Moskva Dinamos ning Atletico Madridis. Mõlemad said Portugali koondise eest kirja 57 mängu, olles võtmemängijad ka Portugali koondises, mis 2004. aasta EM-finaalis mängis. 3 aastat noorem Maniche aga sai rahvuskoondise eest kirja rohkem väravaid - 7 vs 2. Eelmisel hooajal juhendas 38-aastane Costinha, täisnimega Francisco José Rodrigues da Costa, Portugali kõrgliigas viimaseks jäänud Beira-Mari klubi. Tõsi, teda liigast välja kukkumises on raske süüdistada, sest veetis klubi juures vaid 3 kuud. See on ka seni peatreenerina tema ainus tööots olnud.

Küll on ta varasemalt töötanud direktorina Lissaboni Sportingu ja Šveitsi meeskonna Servette juures. Tõsi, mõlemad ametiajad jäid üsna põgusaks ja Paços de Ferreira tuleviku suhtes teeb murelikuks see, et mõlemast klubist lahkus ta erimeelsuste tõttu. Samas võib see äkki osutuda tegelikult hoopis mehe suureks plussiks.

Vihjab see äkki sellele, et väga tugeva iseloomu tõttu ei lase ta endale pähe istuda ning ei hoia oma arvamust vaka all, kui midagi väärat näeb. See peaks olema suureks abiks oma autoriteedi kehtestamisel mängijate seas. Ja üks suur pluss on muidugi see, et tänu oma suurtele kogemustele mängijana üle terve Euroopa (lisaks Portugalile, Venemaale ja Hispaaniale ka Prantsusmaa ning Itaalia) on tal kindlasti häid kontakte, et hakata üles ehitama seda meeskonda, mis on lagunemas.

Järjekordne halb uudis saabus eile, kui tehti teatavaks, et alates jaanuarikuust Malagas laenul olnud Vitorino Antunes enam koju tagasi ei tulegi. Ka Meistrite liiga veerandfinaalis Dortmundi Borussia vastu mõlemas mängus algkoosseisu kuulunud vasakkaitsja eest käis Hispaania klubi välja 1.25 miljonit eurot.

Kus suitsu, seal tuld

Nagu mainitud sai, siis Porto oli väga huvitatud Paulo Fonseca palkamisest ja juba tänasest on mees ka ametlikult Dragões'i uus peatreener. Leping sõlmiti kaheks aastaks, väljaostuklausliga 15 miljonit eurot.

Uuel hooajal on Porto Fonseca jaoks juba kolmas erinev klubi sama arvu hooaegade kohta. Mehe tõus karjääriredelil on olnud märkimisväärne. Kaks hooaega tagasi oli ta veel Portugali tugevuselt teise liiga klubi Avesi peatreener. Omal ajal oli endine keskkaitsja väga lähedal ka mängijana Porto värvide esindamisele, kuid 90ndate keskel läksid mehe ja klubi teed edasi siiski omasoodu. Porto presidendil Pinto da Costal on hea silm peatreenerite suhtes. Oli just tema see mees, kelle algatusel liitus klubiga 2002. aasta jaanuaris José Mourino, kes Porto suure üllatusena kaks aastat hiljem UEFA Meistrite liiga võitjaks tüüris ja kõik edasine on juba ajalugu. Mourinhole järgnesid mitmed kogenumad mehed, enne kui oma võimaluse sai nüüdne Tottenhami peatreener André Villas-Boas. Samasse kategooriasse võib lisada ka eelmisel kahel hooajal klubi juhendanud Vitor Pereira. Seostati ju tedagi pärast hooaja lõppu mitme kuulsa klubiga, kõige tõsisemalt Evertoniga, enne kui ta raha ahvatlustele järgi andis ning eelmise hooaja Saudi Araabia liiga hõbedase meeskonna Al-Ahliga liitus. Sama võiks muidugi ka öelda Paços de Ferreira presidendi Carlos Barbosa kohta. Ei ole küll Fonseca eelkäijad edasi liikunud suurtesse klubidesse tiitleid võitma, kui ehk välja arvata Rui Vitória, kes juhendas Paçost hooajal 2010/11 ja viis tänavu Vitória de Guimarãesi Portugali karikavõitjaks, aga kõik on andnud märkimisväärse panuse Paçose ülesehitamisse. Usun, et ta suudab leida ka Fonsecale väärika mantlipärija. Kohalik press peab favoriidiks Jorge Costat.

41- aastase Costa näol on sarnaselt Fonsecale tegu endise keskkaitsjaga. Küll oli aga tema mängijakarjäär palju edukam. Enamus sellest möödus Porto rivistuses ja oli ta ka kaptenina osaline selles 2004. aasta Meistrite liiga võidus. Lisaks sai ta kirja 50 mängu Portugali koondises, osaledes ka 2000. aasta EM ja 2002. aasta MM-finaalturniiril. Peatreenerikarjäär algas tal 2007. aastal Braga eesotsas. Järgnes periood Olhanenses, mille tipphetkeks oli Algarve klubi tüürimine kõrgliigasse pärast 34-aastast pausi. 2010. aastal juhendas ta põgusalt teist Portugali kõrgliiga klubi Académicat. Sealt lahkus ta isiklikel põhjustel ja tegelikult teatas ka oma peatreenerikarjääri lõpust, kuid uueks hooajaks muutis ta juba meelt, või siis tegi seda Rumeenia klubi Cluj. Cluj tuli sel hooajal ka Rumeenia meistriks, Costa lahkus sealt aga mõned voorud enne hooaja lõppu. Alates eelmise aasta oktoobrikuust on mängijana hüüdnimesid Bicho (eesti keeles loom) ja Tanque (tank) kandnud Costa resideerunud Küprosel ning juhendanud AEL Limassoli nimelist klubi.

Tagasi juurte juurde

Lõppev nädal algas Paços de Ferreira toetajatele väga kurva uudisega. Eelmise hooaja üks võtmemängijatest Josué Pesqueira lahkus klubist. 22-aastane poolkaitsja napsas endale tema endine kasvatajaklubi FC Porto. Üleminekusummat ei ole avalikustatud, kuid loodetavasti suutsid Os Castores'i tähtsad ninad noore talendi eest välja meelitada korraliku summa. Sai ju Porto alles oma kukrusse tervelt 70 miljonit eurot João Moutinho ja James Rodriguezi müümisest Monacole.

Josué'l jäi pärast noorteakadeemiast sirgumist debüüt Porto särgis tegemata ja pärast mitmeid laenuperioode, nii Portugali madalamates liigades, kui ka näiteks Hollandi kõrgliigas VVV-Venlo rivistuses hooajal 2010/11, loobuti temast. Mees on oma algset põrumist suurklubis põhjendanud teismeeast tingitud mässumeelsusega. Nüüd on ta oma sõnade kohaselt suhtumist parandanud ning loodab klubiga, mis talle alati südamelähedane olnud, tiitleid võita.

 

Lõppenud hooajal jäi Paçose eest mängides tema arvele 32-s kohtumises 6 väravat, mis kõik sündisid karikasarjades. Liigamängudes jäigi tal tegelikult kahe hooaja jooksul kollases särgis väravate arve avamata. Mitmekülgse mängumehena, ta suudab mängida nii keskpoolkaitses, kui ka vasakul äärel, oli ta samas meeskonna jaoks väga oluline lüli. Edukad mängud avasid talle ka Portugali U21-koondise ukse ning kui areng toppama ei jää, kui mehele usaldatakse ka uues klubis korralikult mänguaega, siis võib teda kindlasti peagi näha ka Portugali A-koondises.

Vägagi tõenäoline, et Josué ei jää ainsaks lahkujaks, kes just suure naabri haardesse langeb. Liiguvad tõsised kuulujutud, et Saudi Araabiasse nafta miljonite järele läinud Porto peatreeneri Vitor Pereira asendajaks saab just Paços de Ferreira loots Paulo Fonseca.

Portugali külasats

"Paços, mis asi?", küsivad kindlasti mitmeid jalgpallisõbrad, kui algab uus eurohooaeg. Seda selle pärast, et Paços de Ferreira nimeline jalgpallimeeskond lööb tuleval hooajal kaasa UEFA Meistrite liiga playoff ringis. 

Os Castores (eesti keeles Koprad) suutis tänavusel hooajal lõhata Portugali jalgpallimeistrivõistlustel tõeliselt suure üllatuspommi, kui hooaeg lõpetati kolmanda kohaga. Eelmise hooaja oli 1950. aastal asutatud klubi lõpetanud alles 10. positsioonil.

Meeskond baseerub samanimelises linnas, mis on omakorda osa samanimelisest vallast Põhja-Portugalis. Paços de Ferreirat kutsutakse Portugali mööbli pealinnaks, kuna seal asub kohalik IKEA mööblivabrik. Vallas on elanike 2001. aasta andmete kohaselt vaid 8500 ning meeskonna kodustaadion Mata Real (eesti keeles Kuninglik mets) mahutab vaid 5255 pealtvaatajat. Lõppenud hooajal oli Paços de Ferreira kodumängude keskmine külastajate arv 2068.

Kui tuua väikene võrdlus Eestiga, siis Paços de Ferreira on nagu Maardu. Paços de Ferreira lähedal (35 kilomeetri kaugusel) on samamoodi üks suurlinn Porto näol, nagu Maardul Tallinn. Rahvastiku vahe on samuti enamvähem sama. Paços de Ferreira rahvaarv on 27 korda väiksem Porto omast, samas kui Maardu oma jääb Tallinnale alla 25-kordselt. Kas kujutaksite ette Maardu meeskonda mängimas UEFA Meistrite liiga playoff ringis? See näib võimatust võimatum. Isegi Maardu nime kasutanud Levadia meeskond ei jõudnud omal ajal sellele ligilähedalegi.

Minu meelest on Paços de Ferreira saavutusele pööratud kriminaalselt vähe tähelepanu. Isegi välismeedias pole silma hakanud ühtegi pikemat lugu ega kiidujuttu. Võimalik, et oodatakse siis ära aeg, mil pall lõpuks Meistrite liiga playoffis veerema pannakse. Samas on see tänavuse hooaja pronksine koht kohalikel meistrivõistlustel samuti väga kõva sõna.

Kuigi ei saa öelda, et see oleks nüüd olnud täielik "töö õnnetus". Paços de Ferreira on stabiilselt läbi 90ndate ja 00ndate olnud kõrgliiga meeskond, kui välja arvata vaid mõned ebaõnnestunud hooajad. Viimati veedeti üks hooaeg esiliigas 2004/05.

Viimastel hooaegadel on meeskond näidanud oma südikust ennekõike karikamängudes. Üleeelmisel hooajal mängiti Portugali liigakarikasarja finaalis, kus jäädi alla Lissaboni Benficale. Paar aastat varem jäädi karikavõistluste lõppmängus alla just oma suurele naabrile FC Portole.

Os Castores'i saavutuse teeb veel suuremaks asjaolu, et klubi üles ehitamine ei ole olnud vaid ühe mehe töö. Viimase kolme aasta jooksul on meeskonnal olnud 5 erinevat peatreenerit. Praegune loots Paulo Fonseca on olnud ametis alates eelmise aasta maikuust. Nagu liigapositsioon näitab (10. kohalt kolmandaks hüppamine) on 12 kuuga endine keskkaitsja teinud suurepärast tööd.

Meeskonna mängupilt näebki ette raudkindla kaitse olemasolu, millele toetudes üritatakse siis ise, kas standardolukordadest või kiirrünnakutest vastu nõelata. Enda selja taha lasti möödunud hooajal kolmekümnes kohtumises vaid 29 palli. Veel kindlam kaitse oli vaid liigatabelis eespool lõpetanud Benfical ja kolmanda järjestikuse meistritiitli võitnud Portol. Neljandana lõpetanud Sporting Braga jäi juba silmnähtavalt maha 44 sisse lastud palliga. Ja kui Porto läbis hooaja kaotuseta ning Benfica pidi vastu võtma vaid ühe lüüa saamise, seejuures väga valusa eelviimases ringis just Porto vastu, mis Dragões'ile ka liigatiitli põhimõtteliselt kindlustas, siis Paços de Ferreira kaotas ka vaid käputäie mänge - 4. Suur konkurent kolmandale kohale Braga jällegi suure vahemaaga taga kümne kaotusega.

Paços de Ferreira edulugu on vahva ka selle poolest, et erinevalt sellest suurest kolmikust, kelle rahu tänavu rikkumas käidi, on meeskonna selgroo moodustanud enamjaolt ikkagi Portugali kodakondsusega mängumehed. Viieteistkümnest vähemalt 10 liigamängu kaasa teinud pallurist 9 on portugallased. Meistermeeskonnal Portol on vastavad arvud 16 ja 3, Benfical 17 ja 2 ning Bragal enamvähem sama 17 ja 9. Kuigi suurim väravakütt oli Paços de Ferreiral ikkagi välismaalane.

9 tabamust sai kirja Lääne-Aafrika väikeriigi Guinea-Bissau arvatavasti läbiaegade kuulsaim jalgpallur Cicero Samedo. Kuigi vabalt võiks ka tema portugallaseks lugeda, kuna 27-aastane ründaja on tegelikult sündinud Portugali väikelinnas Seias ja mänginud ka Portugali U21 koondises . Mehel on selja taga vägagi värvikas karjäär. Pärast Braga noorteakadeemiast sirgumist veetis ta näiteks kolm aastat, 2005-08, ka Venemaal Moskva Dinamos mängides. Cicerole järgnesid 8 tabamusega peruulane Paolo Hurtado ja kohalik mees Manuel José.

Kaitse tugitaladeks olid möödunud hooajal sellised mehed nagu Ricardo Jorge Ferreira Pinto da Silva (lühidalt Ricardo), kes esindamas Cabo Verde't (Roheneemesaared) olgugi, et tänavu üllatuslikult Aafrika meistrivõitluste finaalturniirile kvalifitseerunud meeskonna koosseisu ta ei kuulunud, ja Tiago Valente, mees kes on klubi enda kasvandik ehk siis näinud kõiki neid tõuse ja mõõnu viimastel aastatel. Mees debüteeris klubi koosseisus üheksa hooaega tagasi Portugali esiliigas, aga võib uuel hooajal potentsiaalselt mängida nüüd Meistrite liigas!

Miks potentsiaalselt? Eks just see tõttu, et on ju vaja veel läbida playoff ring ning suve saabudes on ka tõsine oht, et sedavõrd suure vägitükiga hakkama saanud meeskond ostetakse lihtsalt tühjaks. Näiteks on just 22-aastane Hurtado mitme suurema klubi vaateväljas ja võib suvel osutuda väga kuumaks kaubaks. Samamoodi ka noored portugallased keskväljamees Josué ja paremkaitsja Diogo Figueiras. FC Soeng asub kindlasti jahtima José Pedro Magalhães Valentet või siis lühidalt lihtsalt Valentet, kellel küll veel debüüt esindusmeeskonna eest tegemata.

Üleminekuaken avaneb Portugalis, nagu ka enamus Euroopas, 1. juulil. Seega kaugel ei ole enam aeg, mil peab hakkama pöidlaid pihus hoidma, et see vahva meeskond nüüd suve jooksul laiali ei jookse. Või siis lootma, et kui jookseb, siis saab vähemalt müügitehingutest piisavalt finantse, et koosseisu kokkuvõttes tugevdada.

Saagu, mis saab, igatahes ajal, mil igal hooajal ilmub jalgpallikaardile mõni uus naftašeigi mängukann, olen mina leidnud endale klubi, mida toetada ja mille tegemistele kaasa elada. Tsiteerides ühte Hurtado intervjuud: "Paços de Ferreira on väike klubi suure südamega."

Por Paços, Esforço e Vitoria! (Linna, pingutuse ja võidu nimel!)