Kreeka jaoks tähendab 3-1 võit väga head vundamenti, millele saab kordukohtumises kaitsemüüri ehitada. Olles tuntud, kui meeskond, mille edu põhinebki kindlal kaitsel võib 2004. aasta Euroopa meister ennast tunda kordumängule minnes väga kindlalt. Kreeka rünnak ärkas järsku ellu ning kahe väravaga jätkas oma suurepärast hooaega Olympiakose ründaja Kostas Mitroglou. Võttes arvesse nii koondise-, kui ka klubimänge on 25-aastane ründaja löönud nüüd sel hooajal 20 mänguga 20 väravat!
Viimati oli Kreeka löönud üle kahe värava eelmise aasta augustis Norra vastu ning viimase nelja aasta jooksul juhtus selline asi eile alles kolmandat korda. Ehk siis läbikukkumine Rumeenia kaitse poolt. Kaks väravat tulid lihtsalt seetõttu, et ei suudetud ääre peale sooritatud karistuslööke korralikult ära klaarida. Vaadates teisipäevase mängu suunas, siis saab Rumeenial kaotusseisust taastumine olema väga raske. Nagu sai kirjutatud eelvaates, siis Kreeka ei lase endale lüüa väga palju väravad ning oleme ju aastate jooksul harjunud ka kreeklasi tundma, kui kompromissituid võitlejaid ning nüüd on neil ka kaheväravaline edu, mida ihu ja hingega kaitsta. Samas pakub võõrsil löödud värav Rumeeniale teatavad võimalused. Enne eilsega lõppenud kuuemängulist nullimängude seeriat, kaotas Kreeka Bosnia ja Hertsegoviinale 1-3 ning seda just võõrsil!
Teises kohtumises on võimalus kodus võõrsilmängu vigade parandamiseks ka Prantsusmaal. Prantslaste seis on aga ilma võõrsil löödud väravata palju keerulisem. Statistikaportaal Opta on andnud teada, et mitte ükski meeskond pole varasemalt ei MM, ega ka EM playoffis kordusmängus tulnud välja võõrsil saadud 0-2 kaotusseisust.
Samas ei saa öelda, et Prantsusmaa seis oleks lootusetu. 2-0 võit pole iseenesest midagi ebareaalset ja lisaajal võib siis juba kõike juhtuda, küsige seda kasvõi iirlaste käest, kes eelmise MM-i playoffis finaalturniirilt skandaalse värava tõttu just Prantsusmaa vastu eemale jäi. Aasta tagasi tegi Prantsusmaa kaks väga head mängu järjest, kui saadi 1-1 viik Hispaania vastu ning alistati 2-1 Itaalia. Meeskonnas on kahtlemata see maailmaklassi kvaliteet olemas, et 0-2 kaotus võiduks mängida, kuid tuleks leida ka meeskonnamäng ning ühtsus. Seda rõhutas ka koondise peatreener Didier Deschamps: "Peame kaotusest esmalt kiirelt toibuma ning seejärel uskuma. Eelkõige just uskuma sellesse, et oleme suutelised seisu enda kasuks pöörama."
Ukrainlased on aga muidugi hetkel seitsmendas taevas. Alagrupp, kuhu nad loositi, oli ju tegelikult hirmkõva. Inglismaa selja taga võitles kolm meeskonda edasipääsu nimel. Toetudes kindlale kaitsele (eile üheksas nullimäng järjest!!) õnnestus aga Ukrainal ennast hästi kehtestada ja ega tegelikult ei olnud kaugel ka automaatne kvalifitseerumine. Seega võib tegelikult väita, et Ukraina on kohta finaalturniiril igati väärt. Selle kindlustamiseks tuleb aga veel ühes mängus kaitses raudkindlalt seista.
Kindel kaitse jättis avakohtumisejärgselt veel lootuse ka pisikesele Islandile. Pea, et terve teine poolaeg mängiti pärast Olafur Skulasoni punast kaarti kümnekesi, kuid horvaadid ei suutnud siiski oma ülekaalu ära kasutada. Samas on Horvaatia selles paaris endiselt suurfavoriit, sest võib eeldada, et Islandil saab välismäng ilma avakohtumise väravata olema väga suur väljakutse.
Väikeriigi ülesanne pole aga üldse mitte võimatu. Huvitaval kombel on Horvaatia hetkeseisuga kodus kaotanud kolm mängu jutti ja nendest kohtumistes on kirja saadud vaid üks värava, mille lõi Niko Kranjcar Belgia võrku. Kuidas toimib aga Islandi rünnak ilma Kolbeinn Sigborssonita, kes eile õnnetul kombel teise poolaja avahetkedel vigastada sai? Amsterdami Ajaxi täht lõi alagrupiturniiril neli väravat.
Rünnak on vaja toimima saada ka Rootsil. Portugaliga mängiti eile nagu võrdne võrdsega, kuid Ronaldo ja Zlatani eraldiduelli võitis siiski lõpuks Real Madridi täht, kes lõi 82. minutil mängu ainsa värava. Nende kahe koondise vastasseisust oodati tänu eelpool nimetatud staaride osavõtule korralikku väravatesadu, kuid mõlema poole kaitsjad said oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Neutraliseeriti täielikult, või siis Rootsi puhul pea, et täiuslikult, vastaste kõige ohtlikum mängumees ja nii lonkas ka kogu meeskonna ründemäng.
Usun aga, et Rootsi isegi on avakohtumise tulemusega rahul. Eriti veel, kui võtta arvesse, et üks Ronaldo üritus raksatas ka latti ning kaotus olnuks võinud olla veel suurem. Värav võõrsilt olnuks ideaalne, kuid minimaalne 0-1 kaotus on samuti kergelt tagasi mängitav. Kodus mängib Rootsi üldiselt hästi. Eelmise aasta novembris näiteks alistati ka Inglismaa 4-2, kus Zlatan kõik oma meeskonna väravad lõi. Olles 32-aastane on Zlatanil praegu ehk viimane võimalus jõuda MM-ile, seda vähemalt olukorras, mil ta kuulub täielikku maailma tippu. Teiselt finaalturniirilt järjest välja jäämine oleks nii tema, kui ka terve koondise ja riigi jaoks katastroof. Oleks aga muidugi šokiks, kui Ronaldo ja Portugal mängiksid nüüd keerulises kohtumises välja võideldud eduseisu maha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar