Miami Heat
Viimase kahe aasta meistri Heati kvaliteedist annab hea märgi see, et olgugi, et suve jooksul on mitmed mullused playoffide meeskonnad on koosseisu kõvasti täiendanud, on ikka Heat uue hooaja favoriit number üks. Maailma hetke parim korvpallur LeBron James on ümbritsetud oma osa ideaalselt täitvate rollimängijatega ning tegelikult võib ka Miami kohta öelda, et võrreldes eelmise hooajaga on suve jooksul saadud märgatavalt tugevamaks, sest Greg Odeni ja Michael Beasley näol on leitud lahendus eelmisel hooajal vaevanud probleemidele korvialuses võitluses. Idas on küll mitu tõusvat jõudu, kuid Heati alistamine saab neil olema siiski raske, kui "Suur Kolmik" hooaja jooksul vigastuste küüsi. Alates 2010. aasta suvest, mil kolmik Florida palmide all kokku sai, on Heat võitnud 74% põhihooaja mängudest ja käinud ära kolmes finaalis.
Washington Wizards
Wizards on väga huvitav meeskond, kellel on John Walli näol üks liiga parimaid mängujuhte. Samas keeras mulluse hooaja nässu nii tema põlvevigastus, kui ka teiste mängijate kehv tervislik seisund. Vigastustetont on ka uue hooaja eel juba tuttavale uksele koputama tulnud, kuid kui Wall suudab kogu hooaja vältel tervena püsida ning tema kõrvale leidub lisaks Bradley Bealile veel üks ohtlik ründejõud, siis peaks Wizards olema taas võimeline ennast playoffidesse murdma. Tänavuse drafti 3. valiku Otto Porter Jr. näol on justkui see kolmas relv olema, kuid iseasi on see kui suure usalduse ta meeskonna peatreeneri Randy Wittmani poolt pälvib. Mullu oli Wittmanil väga hea kohe hooaja alguses kollanokka Beali katsetada, sest ilma Wallita oli meeskond nagunii lootusetus seisus.
Atlanta Hawks
Üks meeskond, kellelt Wizards võiks playoffide koha röövida oleks divisjonikaaslane Hawks, kuna suve jooksul on meeskond läbinud mitmeid muutusi, kuid olles juba kuus hooaega järjest ennast playoffidesse mänginud on Hawksil rohkem suurte mängude kogemusi ning tõsi on ka see, et suvised lahkujad on asendatud täitsa korralike asendustega. Teiste seas pani Josh Smith plehku Detroiti, kuid Paul Millsapi näol haaras Hawks endale üsna hea asendaja. Lisaks on meeskonnas varasemalt mullu 17.5 punktiga mängu kohta karjääri parima saagi saanud keskmängija Al Horford ning mängujuht Jeff Teague, kes oli mullu üks vaid kolmest mängumehest, kes kogusid põhihooajal vähemalt 14 punkti, 7 korvisöötu ja 1.5 vaheltlõiget mängus, visates vähemalt 45% tabavusega. Teised kaks olid LeBron ja Chris Paul. Päris asjalik seltskond, mille keskele kuuluda.
Charlotte Bobcats
Al Jeffersoni näol sai Michael Jordani omanduses olev Bobcats endale suvel väga hea täienduse korvi alla ning draftist nopiti endale teine pikk Cody Zeller, kes näitas lootustandvat mängu suveliiga mängudes (16.3 punkti ja 9.3 lauapalli), kuid paraku oli see Bobcatsi meeskond mullu sedavõrd kehv, et hüppelist tõusu playoffidesse on raske ette näha. Võib aga uskuda, et kindlasti kogub meeskond rohkem võite, kui eelmine hooaeg (21) ja mängujuht Kemba Walker astub veel ühe sammu arengus edasi ning võimalik, et juba järgmine hooaega võime teda ligeda liiga eliitseltskonda kuuluvate mängijate sekka.
Orlando Magic
Bobcatsist kogus mullu vähem võite vaid Magic ning usutavasti jääb jõu vahekord nende meeskondade vahel samaks ka tänavu. Küll on aga hetke seisuga Magicul helgeb tulevik, kui Bobcatsil. Pärast Dwight Howardi Lakerisse saatmist on Orlandos vaadatud vaid tulevikku ning esimesed lootustandvad pusletükid on meeskonnas ka juba olemas. Vaid 22-aastane montenegrolane Nikola Vucevic kogus eelmisel hooajal mängus keskmiselt 13.1. punkti ja 11.9 lauapalli (Howard liiga parimana 12.4). Eelmise hooaja lõpus lõi särama Tobias Harris, kelle numbrid aprillis olid 19.8 punkti, 9.8 lauda, 3.4 söötu ja 1.4 kulpi. Tänavuse drafti 2. valik Viktor Oladipo on tõeline kaitsespets, kuid samas ka väga põnev mängija rünnakul. Nende meeste toel murrab Magic ennast kindlasti lähiaastatel tagasi playoffidesse, kuid tänavu makstakse siiski veel vaid kooli raha.
Kesk divisjon
Kesk divisjon
Chicago Bulls
Bulls on kahtlemata kõva konkurent Heatile, kuid see sõltub Derrick Rose'i tervislikust olukorrast. Põlvevigastusest kosunud mängujuht on hooajaeelsetes kohtumistes olnud väga head hoos, kuid olles nii pikalt vigastusega audis ei saa olema lihtne kohaneda 82-mängulise kalendriga. Lisaks Rose'ile on paljude silmad ka Jimmy Butleri peal. Playoffide suure usalduse saanud ja meeskonnakaaslaste vigastuste tõttu keskmiselt üle 40 minuti mänginud 2.01 cm pikk mängumees on pärast suviseid muudatusi edutatud uueks hooajaks algviisikusse. Ta peaks aastatega moodustama koos Rose'iga Bullsio uue dünaamilise duo nagu seda olid härrad Jordan ja Pippen.
Indiana Pacers
Isegi kui Rose on paremas vormis, kui eales varem, usun et Bullsi jaoks lihtsalt divisjoni tiitel ei tule. Julgen väita, et Pacersil on Paul George'i näol mees, kelle nimi satub hooaja keskel põhihooaja MVP arutlustesse. 2.06 cm pikk mees, kelle naturaalseks positsiooniks on viskav tagamängija (!) püstitas mullu impressiivsed numbrid igas statistika kategoorias ning purustas pika puuga ka senised karjääri rekordid. Vaadates, kuid ta alates oma kollanoka hooajast 2010/11 hüppeliselt arenenud on, võib ta tänavu vabalt kujuneda 20 punkti, 8 laua, 5 söötu, 2 vaheltlõike meheks ja miks ei võiks nii mitmekülgsele mehele väärtuslikuma mängija auhinda anda? Pacersi muudab võimalikuks Heati ohustajaks ka üldine meeskonnasisene taseme tõus. Pingi peale on saanud Luis Scola, kes varasemalt oma karjääri jooksul olnud kindel algviisiku mees, C.J. Watson, kes vahetusmängujuhina vägagi korralik mängu mees ning Chris Copeland, kes tõusis mullu esile Knicksi rivistuses
Detroit Pistons
Muutused Pistonsis on drastilised ja selge sihiga - eesmärgiks on üle viie hooaja taas kokku saada vähemalt 40 võitu, mis tõstaks klubi playoff koha konkurentsi. Personal selleks on justkui olemas, kuid talendikas grupp mängijad tuleb nüüd ka ühise eesmärgi nimel koostööd tegema panna. Huvitav statistika on see, et kui panna Greg Monroe, Andre Drummondi, Josh Smithi ja Brandon Jenningsi numbrid kokku siis nelik tabas eelmisel hooajal korvi alt 66% visetest, mis suurepärane näitaja. Kui aga nihutada see visete sooritamise tsoon vaid meetri võrra korvi alt kaugemale siis langeb see protsent 27.7 peale! Peatreener Maurice Cheeksil on, mille peale mõelda ja Pistonsi fööniksina tuhast tõus ei saa olema lihtne.
Cleveland Cavaliers
Uut tõusu oodatakse ka Clevelandis, kus on pärast LeBroni lahkumist tähtsaid mänge kõrvalt vaadatud. Kõrged valikud draftis (kaks esimest valikut kolme aasta jooksul!) on meeskonnale andnud vundamendi, mille peale võitvat meeskond ehitada. Suve jooksul on meeskonda lisatud veel sellised huvitavad mehed nagu Andrew Bynum ja Jarret Jack. Bynum on küll põlvevigastusega endiselt hädas, kuid tervena on ta üks liiga domineerivamaid keskmängijaid. Samas usun, et isegi, kui Bynum taaskord sel hooajal väljakule ei jõua, siis ei kaota Cavaliers väga palju, sest meeskonnas on ka lauapallide loom Anderson Varejao. On muidugi mitmeid faktoreid, millest tingituna hooaeg võib õnnestuda või ebaõnnestuda, kuid vaadates praegust Cavaliersi meeskonda, siis drafti loteriist peaks see klubi küll tänavu eemale jääma.
Milwaukee Bucks
Bucks läheb hooajale vastu üsna tundmatu suurusena. Terve meeskond on uus, peatreener on uus ja isegi väljak on saanud uue kujunduse, seega on mõttetu võrrelda meeskonda eelmise hooaja saavutusega, kus langeti playoffide esimeses ringis Heati vastu. Asendused pole pahad, kuid võib ettekujutada, et pärast nii suuri muutusi läheb mingi aeg koostöö leidmiseks. Samuti peab meeskonna peatreener Larry Drew leidma need mängijad, kes tema mänguplaani kõige paremini sobivad. Ühe lausega - Bucks võib üllatada, kuid ka täielikult põruda.
Atlandi divisjon
Brooklyn Nets
Idakonverentsi põnevaim meeskond on algaval hooajal kindlasti Nets. Suviste käikudega on meeskonnast kujundatud, vähemalt paberi peal, väga võimas löögirusikas, kuid see koosseis tuleb nüüd vormida ka väljakul sama efekti omavaks meeskonnaks. Vene rikkurist omanik Mihhail Prohhorov loodab Netsiga justkui teha sama, mis on tema erinevad kaasmaalased ja Araabiamaade naftašeigid ettevõtnud jalgpallimaailmas ehk siis on soov osta tiitel. Playoffidesse jõuab Nets kindlasti, kuid kui kaugele? Ning omaette küsimus on seoses Jason Kiddiga - suurepärane mängija, aga kas ka hea peatreener?
New York Knicks
Aega läks, aga asja sai ehk siis Knicks tõusis eelmisel hooajal pärast ligi 20 aastast ootust taas oma divisjoni võitjaks ning sellega haarati ka playofffideks teine asetus. Tänu tänavusele Netsile on seda saavutust kindlasti raske korrata, kuid samas on konkurents ka teatavasti edasiviiv jõud. Carmelo Anthony, Tyson Chandler, J.R. Smith - põhihooaja suurim skoorija, endine aasta parim kaitsemängija, hooaja parim vahetusmees - on väga head lülid ehitamaks suurepärast meeskonda, kuid Knicksil on ikkagi halb harjumus fännide lootusi petta. Ei ole tegelikult väga raske ka ennustada, milliseks Knicksi hooaeg tänavu kujuneb - alustatakse väga hästi, tekivad jutud vähemalt konverentsifinaalist, Melo põhihooaja MVP-ks, aga lõpuks torgatakse see kena õhupall järsku puruks.
Boston Celtics
Võib öelda, et juba enne hooaega on puruks Celticsi meeskond. Klubi, mis harjunud suurte võitudega jääb tänavu pärast Kevin Garnetti ja Paul Pierce'i lahkumist arvatavasti suure kaotaja rolli. Musta masendust toob veelgi juurde see, et Rajon Rondo pole uue hooaja alguseks valmis väljakule naasma. Jeff Green pakkus eelmise hooaja lõpus uut lootust, kuid ta on heal juhul alles paari aasta kaugusel tõelise tähtmängija staatusest. Celticsit on läbi aastate seostatud sellega, et isegi kehvad meeskonnad on ihu ja hingega rohelise värvi eest võidelnud - näiteks viimase 20 aasta kõrgem drafivalik on olnud just Green 2007. aasta viienda mehena -, seega usun, et päris põhja Celtic ei vaju, kuid playoffid jäävad vaid helesiniseks - või siis roheliseks - unistuseks.
Philadelphia 76ers
Enne hooaja algust võib ka ära öelda, et 76ers jääb playoffidest eemale, sest just seda soovitaksegi. Selle nimel on mindud isegi nii kaugele, et suvine esimese ringi drafti valik Nerlens Noel jäetakse tänavustest mängudest eemale, sest ta pole klubi sõnul endiselt taastunud põlvevigastusest. Ometi nähti meest alles hiljuti trennis muretult pealtpanekuid sooritamas. Kolme NBA tiitliga on Philadelphiat pea, et igal hooajal peetud üheks liiga tugevaimaks meeskonnaks, kuid vahest tuleb astuda samm tagasi, et kahe sammu võrra edasi liikuda.
Toronto Raptors
Raptorsiga on huvitavad lood. Eelmine hooaeg ei olnud kõige õnnestunum, kuna hooaja peale koguti vaid 34 võitu ja jäädi oma divisjonis viimaseks, kuid see oli suuresti tingitud hooaja esimese poole vormi tõttu. Hooaja keskel saadi hakkama vahetustehinguga, mis tõi Memphis Grizzliesist Rudy Gay, kes tõusis meeskonna liidriks ja koos temaga mängitud 36 kohtumist jagati kenasti pooleks - 18 võitu ja kaotust. Võiduprotsent 50 on teada tuntud traditsiooniline mark, mille saavutamine annab reaalse lootuse pääseda playoffidesse olgugi, et mullu vedas Bucksil, kes sai kevadel mänge jätkata vaid 38 põhihooaja võiduga. Läänes sai viimasena playoffidesse Houston Rockets, kes kogus 45 võitu. Koos Gay'ga, kui ta muidugi tervena püsib, peaks Raptors jääma just sinna 50% auku, mis peaks klubi aitama playoffidesse esimest korda alates aastast 2008.
Edela divisjon
Edela divisjon
San Antonio Spurs
Heatile eelmise hooaja finaalis kõva lahingu andnud veteranmeeskond Spurs on taaskord aasta vanem, kuid me kõik teame ju seda veini võrdlust. Gregg Popovichi satsi oleks aga väga rumal enne hooaja algust maha kanda, sest iseenesest oli ju Spurs mullu vaid ühe minuti kaugusel tiitlivõidust. Vana kaardiväe selja tagant kerkis esile ka noorem põlvkond. Kawhi Leonard on valmis tõusma superstaariks ja oma kolmeste peoga säras finaalis Danny Green. Popovichi võib hinnata liiga üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks peatreeneriks ja võime kindlad olla, et kui enne playoffide algust hakkame vaatame, kes otsustavates mängudes ilma võiks teha, siis on üheks meeskonnaks kindlasti Spurs.
Houston Rockets
Spursi selja tagant on edela divisjonis tõusmas teine suur jõud, nooruslikku uljust täis Rockets. 12 kuuga - möödunud nädalavahetusel möödus täpselt aasta James Hardeni hankimisest - on konverentsi keskel rabelenud sats tõusnud üheks potentsiaalseks üllatajaks. Hardenit tuli läinud suvel Houstonisse abistama Dwight Howard, kes lisaks oma kahtlemata suurele staarifaktorile pakub Rocketsile abi ka selles valdkonnas, kus läinud hooajal oli enim puudujääke ehk kaitses. Kaks tähte on ka osavate nõksude abil ümbritsetud väga produktiivsete rollimängijatega ning isegi, kui algav hooaeg on Rocketsi jaoks veel liialt vara, siis võime kindlad olla, et lähiaastatel, kui hakatakse enne hooaega favoriite üles rivistama, siis on Rockets raudselt selles nimekirjas esindatud.
New Orleans Pelicans
Tõusvaks jõuks võib kindlasti pidada ka kahe hooaja vahel nimevahetuse läbinud New Orleansi meeskonda. Suvel astuti jõudsaid samme selleks, et tõusta tagasi konverentsi tippude sekka. Ei olnud see väga ammu, kui New Orleans lõpetas hooaja edela divisjoni võitjana. Aastaks oli siis 2008 ja meeskonna täheks Chris Paul. Eelmise hooaja eel saadi draftist Anthony Davise näol uus tuleviku täht ning järgnevad paar hooaega on nüüd vaja rohkelt looduslikku talenti omav pikakasvuline mängumees ümbritseda sobilike pusletükkidega, et oma kunagine positsioon taastada. Jrue Holiday ja Tyreke Evansi lisandumine toovad meeskonnale kindlasti rohkem võite, kui mullused 27. Samas sõltuvad Pelicansi playoffide lootused just suuresti sellest, kuidas olulised muudatused läbinud mängijate personal omavahel sulandub.
Memphis Grizzlies
Grizzlies tegi mullu väga võimsa hooaja, mille käigus püstitati 56 võiduga ka klubi rekord ja playoffides jõuti välja konverentsifinaali. See, mis läbiaegade parimale hooajale järgnes oli aga üllatus. Nimelt toimus vahetus peatreeneritoolil, kui pikaajalise kogemusega Lionel Hollins asendati senise abitreeneri, varasema peatreeneri kogemuseta David Joergeriga. Samas peeti just Joergerit klubi edu aluseks, sest töötades kaitsele spetsialiseerunud treenerina tõstis ta meeskonna, mis oli aastal 2010 terve liiga peale kaitse efektiivsuselt 24. sats 2013. aastaks efektiivsuselt 2. kohale. Kaksiktornid Zach Randolph ja Marc Gasol on väga võimas paar, kelle vastu suudavad liigas tegutseda vaid ühe käe sõrmedel loetavad meeskonnad. Grizzlies peaks taaskord vähemalt 50 võitu kätte saama, kuid playoffides on raske oma mullust edu korrata.
Dallas Mavericks
Võib öelda, et Mavericksi mullune hooaega oli nässus juba enne selle algust, sest meeskonna hing ja südametunnistus Dirk Nowitzki alustas seda vigastusega. Selleks ajaks, kui sakslane väljakule naases oli playoffide rongi püüdmine juba väga suur katsumus. Lõpuks ka nii läks, et Martin Müürsepa endise koduklubi 12. aasta pikkune seeria järjestikuste playoffide kohtadega katkes. Mavericks oli üks nendest meeskondadest, kes soovis suvel Howardit endale napsata, kuid lõpuks jäädi oma Texase osariigi naabrile Rocketsile selles võitluses alla. Ei saa aga olla kindel selles, et Mavericks ei tee tulemuste arvestuses Rocketsile ära. Tõsi on see, et ka klubi plaan B polnud kehva võitu ja usun, et Mavericks kergitab tänu oma heale mängule nii mõnegi kulmu.
Loode divisjon
Denver Nuggets
Nuggets võttis suvel Grizzliesiga ette samasuguse teekonna ehk pärast klubirekordit tähistavat põhihooaja võitude saaki (57) vahetati välja peatreener. Küll võib öelda, et seda veel suurema üllatusena, kui Grizzlies seda tegi, sest George Karl valiti mullu põhihooaja parimaks lootsiks. Uueks juhiks on rohkete mängijakogemustega Brian Shaw, kes saabus Denverisse Pacersi abitreeneri rollist. Lisaks elati suvel üle kaotuse valu seoses Andre Iguodala lahkumisega. Meeskonna mängu tihedalt puudutavate muudatuste tõttu ongi väga raske ennustada, millist Nuggetsit näeme me sel hooajal. Koosseisus on küll mitu tõusvat tähte nagu näiteks Kenneth Faried ning JaVale McGee ja endise Kaunase Žalgirise mehe Ty Lawsoni näol ka võimekas meeskonna liider, kuid konkurents läänes läheb iga hooajaga aina tihedamaks. Võimalik, et teised aina kvaliteeti koguvad, noored meeskonnad võtavad oma koha playoffides sisse just Nuggetsi arvelt.
Minnesota Timberwolves
Playoffe oodatakse juba mitu head aastat Minnesotas. Timberwolves sai viimati kevadel mänge jätkata 2004. aastal, kui mängiti ka konverentsifinaalis. Eelmisele hooajale mindi vastu väga lootustandvas seisus - Ricky Rubio oli oma kollanoka hooajal fänne hullutanud ja raskest vigastusest tagasi tulnud, Kevin Love aasta võrra kogenum ja kvaliteetsem ning korvi all Nikola Pekovici sugune tööloom. Sellest ülitähtsast kolmikust käis hooaja vältel aga üle vigastuste torm, mille tagajärjel sai Love näiteks väljakule vaid 18. kohtumises. Uuele hooajale vastu minnes hoiavad kõik fännid pöidlaid pihus, et sama needus teistkordselt ei tabaks. Kui eelpool mainitud kolmik suudab kogu hooaja tervena püsida, siis ütleb Timberwolves playoff kohtade jagamisel kindlasti oma sõna sekka, kuid kui nii ei lähe, siis tõotab tulla veel raskem hooaeg, sest enam pole satsis multimeest Andrei Kirilenkot.
Oklahoma City Thunder
Ka Thunder võib lõõritada oma nutulaulu seoses vigastustega, aga seda selle külje pealt, et Russell Westbrooki parem põlv andis järele kõige valusamal hetkel - playoffide avaringis. Rockets suudeti siis küll veel välja lülitada, kuid enamaks jaksu ei jätkunud. Westbrook alustab ka uut hooaega laatsaretis ning on seal kuuldavasti kuni jõuludeni välja. Nägime mullu Mavericki peal, kui kehvasti võib ühe võtmemängijata hooaja alustamine välja kukkuda. Samas polnud Dallases Nowitzki kõrval Kevin Duranti sugust superstaari. Westbrooki vigastus on ühe külje pealt ka õnnistus - nüüd näeme, vähemalt hooaja alguses, ära selle kuivõrd hästi suudab Durant meeskonda üksi vedada ning kui mitmekülgne ta tegelikult on.
Portland Trail Blazers
Seis Trail Blazersis on huvitav ja intrigeeriv. LaMarcus Aldridge'i ja eelmise hooaja parima uustulnuka Damian Lillardi näol on meeskonnas kaks väga hea tasemega mängijat, kuid konverentsi tippude taga ollakse siiski järel sörkijad. Aldridge, kes valitud ka viimasel kahel hooajal Tähtede mängule, on juba andnud märku, et tema tulevik võib olla Portlandist eemal. Seni oma karjääri kõik seitse hooaega Trail Blazersi värve esindanud suur äär on playoffe saanud maitsta vaid kolm korda ning kõik need korrad on klubi ka kohe avaringis välja kukkunud. Esimesest ringist pole Portland edasi saanud juba alates aastast 2000! Aldridge'i suguse "suure kala" jaoks võib Trail Blazers peagi jääda liiga väikeseks lombiks ning võimalik, et mees vahetab klubi juba algava hooaja keskel.
Utah Jazz
90ndatel üleskasvanud kossufännide üks läbiaegade lemmikumaid duosid on kindlasti Karl Malone ja John Stockton, kuid need ajad on Jazzis ammu möödas. Võimalik aga, et klubis on vormumas uus dünaamiline duo. Otsus suvel Al Jeffersoni ja Paul Millsapiga lepinguid mitte pikendada toob Jazzi särgis uuel hooajal platsile lootustandvad korvialused mürgeldajad Enes Kanteri ja Derrick Favorsi. Mõlemad on sündinud 90ndate alguses ja kui nad suudavad efektiivselt koos väljakul eksisteerida, ootab Jazzi kindlasti ees uus tõus. Samas on kõik see tuleviku muusika. Tänavuse hooaja suureks sihtmärgiks võib pidada aga 60 kaotuse vältimist. Jazz on koos Knicksi ja LA Lakersiga ainsad meeskonnad, kes pole oma ajaloo vältel kordagi üle elanud sedavõrd kohutavat hooaega.
Vaikse ookeani divisjon
Los Angeles Lakers
Tavapärasest kehvem hooaeg ootab ees ka Lakersit. Küll seda esialgu vaid paberi peal. Mäletatavasti pidi Lakersi supertiim eelmisel hooajal kõik pahviks lööma, kuid see jäi ära ning väga vabalt võivad ka tänavused hinnangud totaalselt metsa poole minna. Samas on aga olemas ka konkreetsed faktid, mis viitavad hooajale, mis lõppevad ilma playoffideta. Lahkunud on Howard ja Metta World Peace ning Kobe Bryant on taastumas väga tõsisest vigastusest. Mitte keegi ei tea, millal ta täpselt naaseb ja üldse millise mängijana ta seda teeb. NBA playoffid ilma Lakersita oleksid aga muidugi nagu moosisai ilma moosita. Aastate jooksul on näidatud täiesti uskumatut stabiilsust, kui 65 liigas veedetud hooaja jooksul on otsustavatest mängudest jäädud eemale vaid viis korda! Viimati juhtus see hooajal 2004/05, kui Kobe oli pärast Shaquille O'Neali lahkumist jäetud üksi taaka kandma.
Los Angeles Clippers
LA-s on jõudude vahekord olnud selge võib öelda, et aegade algusest saadik. Clippers on alati Lakersile alla jäänud ning enamus ajast ka playoffidest eemale jäänud, kuid nähtavasti on see aeg nüüd läbi. Clippers noppis mullu klubi rekordit tähistava 56 võiduga oma ajaloo esimese divisjonitiitli. Olles suvel Celticsist endale meelitanud peatreeneri Doc Riversi, pärast mida sõlmiti mängujuhi Chris Pauliga uus pikaajaline leping, võib arvata, et Lakersil ei saa olema lihtne LA-s oma positsiooni taastamine. Kiirelt on tulnud mängijate seast märke, et uuel hooajal võime Clippersilt alley-oop'idega vürtsistatud, rohkem meelelahutusele rõhuva korvpalli asemel oodata hoopis efektiivsemat tegutsemist. Blake Griffin on öelnud: "Meie rünnak saab täiesti teistsuguse kuju ja keskendume palju rohkem kaitsele."
Golden State Warriors
Ninjana varitseb vaikse ookeani divisjonis kahe LA klubi selja taga Warriors. Eelmisel hooajal niigi palju südameid võitnud meeskond on suve jooksul saanud veelgi tugevamaks. Palju sõltub aga, nagu mitmete teiste satside puhul, sellest kuivõrd hästi õnnestub võtmemängijatel vigastusi vältida. Meeskonna suurim täht Stephen Curry pole seni suutnud mitte ühelgi oma karjääri neljast hooajast mängida kõiki põhihooaja mänge, David Lee langes mullu vigastuse küüsi playoffide avaringis ja kui Andrew Bogut viimati täiesti terve oli, siis oli veel Tallinna linnapea Jüri Ratas. Kui kõigil õnnestub aga vigastusi vältida, siis võib tulla ühest luuavarrest väga korralik pauk.
Sacramento Kings
Nullindate alguses oli Kings Chris Webberi juhtimisel üks läänekonverentsi tugevamaid meeskondi, kuid viimase seitsme hooaja jooksul pole klubil playoffidesse enam asja olnud. DaMarcus Cousinsi näol on nüüd esile kerkinud uus potentsiaalne nurgakivi, kuid seoses tema laisa kaitsetöö ning ekstravagantse käitumisega väljakul leidub mitmeid kõhklejaid ja kahtlejaid selles, kas tema ikka on see mees, kellele üks klubi tugineda saab. Samas näib Kingsi juhtkonnal 2.11 meetrit pika keskmängija suhtes usku olevat - eelmisel kuul sõlmiti mehega mahlakas kuni 2018. aastani kehtiv leping. Hea uudis Cousinsi ja ka Kingsi fännide jaoks on see, et hiljuti klubis väikese osaluse ostnud Shaquille O'Neal on lubanud andekat keskmängijat teekonnal tähede poole omapoolselt igatepidi abistada. Samuti on Cousinsile abi tulemas suvel klubiga liitunud mängujuhi Greivis Vasquezi poolt, kes tõestanud ennast ühe liiga parima söödumeistrina ning suvisest draftist hangiti veel Ben McLemore, kes säras suveliigas. Seega julgen väita, et Kingsi esituses näeme algaval hooajal kindlasti mitmeid ilusaid mänge, kuid lõpuks tuleb neil siiski läänekonverentsis leppida halli ja keskpärase kohaga.
Phoenix Suns
Ega tänavu ei teagi täpselt, kas parem on lõpetada kuskil keskel, punase laterna rollist kaugel eespool, või siis neelata uhkus alla ning lasta hooajal täielikult minna. Seda viimast on igatahes tegemas Sunsi meeskond. Alles nii hiljuti, kui 2010. aastal konverentsifinaalis mänginud sats on aasta-aastalt läinud järjest kehvemaks ja võib arvata, et uuel hooajal ootab ees kuristiku põhi. Sealt algab aga uus tõus ning see muutub kindlasti palju kiiremaks ja põnevamaks, kui Sunsil õnnestub endale haarata tuleva drafti esimene valikuõigus ja koos sellega supertalent Andrew Wiggins. Vaadates meeskonna praegust nimekirja kohtab väga huvitavat vaatepilti - meeskonna vanimad liikmed on 31-aastane Emeka Okafor ja 30-aastane Channing Frye. Kõik ülejäänud mehed on sündinud, kas 1985. aastal või hiljem!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar