See muutus järgneb suvistele suurtele ümberkorraldustele meeskonna sees. Uuele hooajal minnakse vastu seisus, kus võrreldes eelmise aastaga on rivis vaid neli meest. Kadunud on suur lootus, 2009. aastal 10. draftitud Brandon Jennings, ei jätka klubis vaid poolteist hooaega veetnud teine täht Monta Ellis ning teiste seas on lahkunud ka kuues mees Mike Dunleavy. Samuti on Bucksil Larry Drew näol uus peatreener.
Töötades varasemad kolm aastat Atlanta Hawksi peatreenerina õnnestus Drew'l muuta klubi stabiilseks playoffide satsiks. Sama nõutakse kindlasti ka Milwaukees, kui pärast mõne aastast pausi mullu taas playoffide maitse suhu saadi. Fakt, et Bucks kvalifitseerus playoffidesse negatiivse näitajaga ehk alla 50% võiduprotsendiga, näitab aga, et ees ootab raske töö.
Bucks, kes oma ainsa NBA tiitli võitis 1971. aastal, oli viimati tõsisem jõud idakonverentsis üle kümne aasta tagasi, kui hooajal 2000/01 jäädi konverentsifinaalis alla Allen Iversonile ja Philadelphia 76ersile. Toonasest ajast ollakse aga lisaks aastatele väga kaugel ka kvaliteedilt. Jenningsil ja Ellisel oli kindlasti potentsiaali muutuda sama ohtlikuks tagapaariks, kui seda olid Sam Cassell ja Ray Allen, kuid nähtavasti pole nooremate meeste tööeetika tänapäeval lihtsalt sedavõrd vinge, kui varasematel tähtedel. Nüüd, kus eelmiste aastate meeskond on selgrooni ära rapitud, ootab ees järjekordne katsetamine ja alustala leidmine. Suurte lootustega on Bucksiga liitunud O.J. Mayo.
Oma esimesel kahel aastal liigas Memphis Grizzliesi eest näitas viskav tagamängija tõelist superstaari potentsiaali, kui sai mängus keskmiselt kirja 18,5 ja 17,5 punkti ning seda kolmepunktivisete tabavus protsendiga, mis oli ligi 40%. Paraku ei suutnud ta seda järgmist sammu teha, mis oleks ta muutnud Memphise jaoks asendamatuks ja nii järgnes mänguaja kaotus ning eelmise hooaja eel siirdumine Dallas Mavericksi.
Algus Mavericksi eest oli Mayo poolt imeline. Ta tõi keskmiselt mängus pea, et 20 punkti ning sopsas kolmeseid sisse üle 50% tabavusega! Seda aga hooaja esimese kahe kuu jooksul, mil Dirk Nowitzki oli vigastusega audis. Kui sakslane taas piisavalt vormis oli, et Mayo kõrval koht algviisikus sisse võtta, langesid Mayo numbrid märgatavalt - punktisaak jäi napilt üle 15 ja kolmeste protsent kukkus 34 peale. Hooaja lõpus hakkas ta ka mänguminuteid kaotama ning talle mõjus laastavalt Mike Jamesi liitumine Mavericksiga. Dallas võitis küll 15 23-st mängust, kus James alustas, kuid Mayo keskmine punktisaak langes nendes mängudes 10.8 peale.
Ei saa kahelda Mayo oskustes ja talendis mängida korvpalli, kuid mitmetest mõjuritest tingitud ebastabiilsed esitused näitavad vajakajäämisi vaimse poole pealt. Bucks maksab talle samas kolme aasta jooksul 24 miljonit dollarit (umbes 18 miljonit eurot), mis on üsna kopsakas raha mängija ees, kes otsustavatel hetkedel ära kaob ning ikkagi ei suuda oma meeskonda võidule viia. Milwaukees loodetakse, et Mayo suudab täitsa meeskonna liidrirolli, kuid nüüd peab ta ise seda ka tõestama.
Caron Butler on teine mängija, kellel on uuel hooajal rohkelt põhjust enesetõestamiseks. Milwaukeest vaid umbes 50 kilomeetri kaugusel Racine'i linnakeses sündinud väike äär loodab oma kodukandi klubi taas tõsiselt võetavaks meeskonnaks muuta.
2002. aasta drafti kümnenda mehena liigasse tulnud Butler ütles toona, et paneb kõik need üheksa meeskonda, keda teda ei valinud, oma ülejäänud karjääri jooksul seda otsust kahetsema. Tagant järgi tuleb aga tõdeda, et kahetsema on seni pidanud vaid üks nendest meeskondadest. Selleks on Los Angeles Clippers, kes viskas kaks aastat tagasi 31-aastasele mängumehele hooaja eest pihku 8 miljonit dollarit (6 miljonit eurot). Nii palju ei teeninud ta isegi mitte oma parimatel aastatel Washington Wizardsis, kui hooaegadel 2007/08 ja 2008/09 tõi ta keskmiselt mängus enam kui 20 punkti. Eelmisel hooajal kogus Butler mitmetes statistilistes valdkondades karjääri halvimad näitajad.
Nüüd 33-aastasena on raske loota Butleri poolt järsku mängulise kvaliteedi kasvu, kuid fakt, et Bucksi näol on tegu põhimõtteliselt tema kodulinna meeskonnaga, peaks tema jalge all taas tule sütitama. Ühtlasi peaks Butler ühe meeskonna vanima liikmena olema sütitaja rollis ka teiste jaoks. Kuigi lisaks varem mainitud üleolevale välja ütlemisele on ta ka mitmel teisel korral oma suhtumisega "säranud".
Milwaukees loodetakse, et keskkonna muutus toob parimad küljed välja ka noore mängujuhi Brandon Knighti puhul. 2011. aastal draftis kaheksandana valituks saanud Knight pidi olema Detroit Pistonsi uus Isiah Thomas, kes veetis terve oma karjääri Mootorite linnas ning aitas Pistonsi kahel korral ka NBA meistriks.
Knighti kaks esimest hooaega liigas olid aga selge lati alt läbi minek, kui ta kogus kahe hooajaga keskmiseks punktisaagiks 13.1 punkti ja mängujuhi kohta väga hädised 3.9 korvisöötu. Loomulikult saab selles süüdistada ka seda, et Knight polnud Detroitis lihtsalt ümbritsetud piisavalt heade mängijatega, kuid tema puhul oodati just seda, et ta kasvab Pistonsi liidriks ning veab sarnaselt Thomasele klubi tulevikus taas meistritiitlini.
Eelmisel hooajal paistis Knight lisaks kehvadele statistilistele näitajatele silma ka mitme piinliku vahejuhtumi puhul, kui Kyrie Irving teda tõusvate tähtede mängus häbistas ning kui ta DeAndre Jordani jõu demonstratsiooni keskele jäi.
Sellisest vahejuhtumist kosumiseks kuluks kindlasti ka kõvematel meestel üsna korralikult aega, kuid kas Knightile seda ka Milwaukees pakutakse? Bucksi tiimijuht John Hammond on välja öelnud, et temas nähakse ikkagi meeskonna liidrit ning olulist pusletükki, millest peaks lõpuks kokku vormuma tiitlipretendent. Samas on spekuleeritud ka selle üle, et Knight võib lihtsalt olla peibutustükk, kellega Bucks loodab talvel Boston Celticsist endale tuua Rajon Rondo, kes võiks tegelikkuses olla Bucksi uue tõusu alustala.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar