Riias sündinud Girgensonsist sai 2012 drafti ajal läbiaegade kõrgeimalt positsioonilt valitud lätlane, kui Sabres võttis ta 14. valikuna. Varem hoidis seda rekordit legendaarne Sandis Ozoliņš, kelle peale kulutas San Jose Sharks 1991. aastal 30. valiku. Ühtekokku on NHL-i nüüd draftitud 31 meie lõunanaabrit. Teeb kadedaks, või mis?
Rääkides eestlastest ja NHL-ist, siis on meil ette näidata vaid väliseestlane Toomas Edur, Narvas sündinud Soome koondislane Leo Komarov, kes mängib Toronto Maple Leafsis ja 1994. aastal Detroit Red Wingsi poolt 283. valitud Toivo Suursoo, kes küll osales mitmel korral Red Wingsi hooajaks ettevalmistumise protsessis, kuid ei suutnud ennast meeskonda murda. Igati mõistetavalt ka. Detroit oli 90ndate lõpus ülivõimas. Oleme ümbritsetud suurtest hokimaadest, kuid meil endal pole mitte kedagi ette näidata. Robert Rooba näol on tõusnud uus lootus, kuid temagi jõudmine lombi taha seisab mitme juhuse kokkulangemise taga.
Septembri alguses 20-aastaseks saanud Rooba oli NHL-i drafti kõlbulik 2011. aastal. Enne drafti võis tema võimalusi valituks saada hinnata üsna heaks, sest ta oli draftieelsetes ennustustest paigutatud 77. eurooplaseks. Soome liiga meeste seas oli ta 11. ja näiteks selles edetabelis otse tema selja taga olnud Alexander Ruuttu valiti juba teises ringis Phoenix Coyotesi poolt 51. mehena. Kahjuks Rooba siiski valituks ei saanud ja nii on esimene ülekõrs seoses unistuste liigaga läinud.
Hetkel ongi NHL-i näol Rooba jaoks tegu pelgalt unistusega. Seda on tänavu Espoo Bluesi esindusmeeskonda tõusnud talent ka ise mitmes intervjuus rõhutanud. Hetkeseisuga ei mõtle ta absoluutselt üldse NHL-ile, vaid keskendub karjäärile Soomes. Küll pole ta aga näiteks välistanud seda, et võib mingi hetk siirduda mõnesse madalamasse Põhja-Ameerika liigasse, kust tema suhtes drafti ajal huvi üles näidati. See võib olla alternatiivne tee unistustemaale jõudmiseks. Kuigi konkurents on seal väga tihe. NHL-i selja taga on mitu väiksemat liigat, kus NHL-i klubid arendavad oma noormängijaid ning kust loodavad ennast lõpuks tippu välja mängida ka teised mängijad.
NHL-i pääsu kohta on ka Rooba öelnud: "Mõistagi on NHL iga hokimehe unistus, aga sa pead olema õigel ajal õiges kohas ja sul peab olema palju õnne." Omamoodi oli tal seda õnne 2012. aasta suvel, kui ta sai tänu endisele legendaarsele mängijale Igor Larionovile võimaluse osaleda Red Wingsi noortelaagris.
Pärast seda oli Rooba isa Jüri sõnul ka õhus võimalus, et Robert jätkabki karjääri mõnes USA liigas, kuid sellele tõmbas kriipsu peale Bluesiga siduv leping. Tänavuse hooaja algus oli tal Bluesis hea, kui kohe esimeses mängus tuli värav, kuid see on seni jäänud ka tema ainsaks tabamuseks kümnes mängus ja lisandunud pole ka väravasööte. Enne USA-le mõtlemisele tuleb kindlasti Soomes tõusta esimese-teise ründekolmiku meheks. Ja selleks tuleb kõvasti tööd teha.
Samas ei pruugi ka õnn ja töötahe NHL-i kohta tuua. Näiteks oli Suursoo just tuntud suure töö rabajana ning teenis isegi Soomes mängides jõusaalis rassimise eest meeskonnakaaslastelt hüüdnime "Eesti Schwarzernegger". NHL jäi tema jaoks aga kaugeks unistuseks. Loodetavasti ei taba sama saatus Roobat.
Kohaliku hokiarengut Eestis on loomulikult pärssinud jäähallide vähesus. Uut lootust ja elevust pakub järgmise aasta juunikuuks kerkiv Tondiraba hall, kuid väga tervitatav uudis tuli ka eile, kui põhjanaabritega jõuti väga olulisele kokkuleppele. Laiemas plaanis on selle partnerluse tulemusi näha alles aastate pärast, kuid tegu on väga hea algusega ja tulevikku silmas pidades võib tegu olla ülitähtsa otsusega Eesti jäähoki jaoks. Kui soomlased muidugi ei jätka Eesti hokitalentide röövimist nagu juhtus Siim Liiviku puhul.
Seejuures on üsna märgilise tähendusega Liiviku kunagine välja ütlemine. 2008. aastal lausus ta pärast Soome U20 koondise esindamist: "See oli teadlik valik, kui tahad jäähokis karjääri teha." Ehk siis võib väita, et nii mõnigi lätlane, soomlane, venelane on Eesti hokimeestest paremat karjääri teinud pelgalt rahvuse pärast.
Tulles aga tagasi pealkirjas püstitatud küsimuse juurde, siis ega ühte kindlat vastust sellele ei olegi. Mõni eestlane võib NHL-i jõuda paari-kolme aasta jooksul, kuid see võib juhtuda ka alles palju kaugemas tulevikus. Rooba näol on hetkel olemas kindel lootus, ka Eesti U20 koondise peatreener Olle Sildre on tunnistanud, et Roberti puhul on see igati võimalik ja reaalne, isegi kui noormeest omal ajal draftis ei valitud. Kes on osav hokimängija, see saab NHL-i ka ilma draftita.. Vaadakem kasvõi soomlastest väravavahte Niklas Bäcktrömi ja Antti Niemit. Viimane võitis ka hooajal 2009/10 esimese Soome väravavahina Chicago Blachawksi rivistuses Stanley karika.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar