teisipäev, 15. oktoober 2013

Hoidke laviini eest varju!

Colorado Avalanche läks uuele NHL-i hooajale vastu üsna tundmatu suurusena. Mullune ebaõnnestumine tähendas klubi jaoks kolmandat hooaega ilma playoffideta, kuid varasemalt oldi siiski üks liiga tugevamaid meeskondi, mille märgiks ka Stanley karika võit aastal 2001. Uut hooaega on aga alustatud pöörase hooga ning Colorado laviini alla on jäänud juba viis meeskonda järjest.

Kuigi eelmise hooaja lõpp oli Avalanche'i jaoks nukker, siis sai klubi ikkagi vahetult pärast põhihooaja lõppu ka uut lootust, kui meeskonna peatreeneriks määrati Patrick Roy, legendaarne kanadalasest väravavaht, kes oli oma esitustega pikki aastaid klubi edu alus olnud.


Samas oli Roy peatreeneriks määramine ka mõningane üllatus, sest varasem peatreeneri kogemus puudus tal täielikult. Endine suurepärane mängija on aga ennast kiirelt tõestanud ka fantastilise treenerina. Endast pani ta terve liiga kõnelema juba avamängus, kui ta sattus Anaheim Ducksi peatreeneri Bruce Boudreau'ga väga kuuma vaidlussesse, mis oleks talle peaaegu toonud remonditööde arve Denveris asuva Pepsi Centre'i inventari lõhkumise eest.


Mängijana mitmeid Avalanche'i klubirekordeid hoidev Roy pole aga silma paistnud vaid oma skandaalitseva käitumise poolest, vaid lihtne tõde on see, et tema meeskond mängib lihtsalt väga head hokit. Olles peatreeneriks määranud endise väravavahi oodati enne hooaega, et Avalanche'ist kujuneb töökat kaitsemängu viljelev meeskond, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. Seni on Avalanche'i fännid näinud väga tempokat meeskonda, kes on viies mängus vastaste võrku toimetanud keskmiselt 3.6 litrit mängu kohta. Samas on endale lastud kokku visata vaid neli väravat, mis on seni ülekaalukalt parim näitaja - järgnevad San Jose Sharks ja St. Louis Blues seitsmega. Roy juhendamisel on täielikult transformeerinud meeskonna esiväravaht Semjon Varlamov.


25-aastane venelane on seni 132-st vastaste pealeviskest tõrjunud 128, mis annab talle tõrjeprotsendiks vapustava 97%. Keskmiselt on tema selja taha lennanud mängu kohta vaid üks litter. Ideaalselt on oma töö ära teinud ka seni ühes kohtumises mänginud veteran Jean-Sebastien Giguere, kes tõrjus Dallas Starsi vastu kõik 39 pealeviset. Varlamovil koos juba pea, et pool kogu eelmise hooaja võidusaagist (11), mil ta lasi enda selja taha 3.02 väravat mängus ning tõrjeprotsent oli vaid 90.3. Giguere kogus mullu 5 võitu, lastes 2.84 väravat tõrjeprotsendiga 90.8. Viie mängu põhjal on loomulikult ennatlik suuri järeldusi teha, kuid praegu võib küll küsida, et mis see imerohi siis on, mida Roy nähtavasti oma mängijakarjääri jooksul tarvitas ning nüüd ka Avalanche'i puurivahtidele jagab.

Roy, kelle särginumber 33 Avalanche'ile külmutatud ka Montreal Canadiensi poolt, on suurepäraselt tööle pannud ka meeskonna arvulises vähemuses mängimise üksuse, mis pole seni lasknud vastastel visata mitte ühtegi väravat. Mullu oli arvulises vähemuses mängimise poolest Colorado parem vaid üheksast meeskonnast. Avalanche'i edusammud on jõudsaid ning võib öelda, et ka julged, sest kuue punktiga on üks liiga produktiivsemaid mängijad 1. septembril alles 18-aastaseks saanud Nathan MacKinnon.


Drafti esinumbrilt oodati ja loodeti loomulikult palju, kuid seda rohkem tulevikus. Praegu on ta aga Avalanche'i kolmanda ründekolmiku mehena olnud kenasti pildil, saanud jääaega 13 ja pool minutit mängus ning toonud seni ühe värava ja viis väravasöötu. Kui samasugune hoog jätkub, siis võib peagi juba hooaja parima noormängija hääletuse lukku panna. Ja kui Avalanche tervikuna jätkab oma suurepärast minekut, siis võib seis läänekonverentsis ning eriti just Kesk divisjonis kujuneda väga intrigeerivaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar