kolmapäev, 16. oktoober 2013

Muinasjutuline Island

Atlandi ookeanis asuv saareriik Island on saanud tuntuks, kui üks ilusamaid riike maailmas. Olles teistest Euroopa riikidest eraldatud on Islandil üsna puutumatu loodus, millele lisavad maagilisust tegevvulkaanid, kaljud ja laavamäed, inimtühjad laavaväljad ning kuumaveeallikad. Tegu on tõelise muinasjutumaaga ning just nii oleme me ka Islandit tundnud. Võimalik aga, et väikeriiki on nüüd põhjust seostada ka jalgpalliga.

Õigupoolest oli seoses jalgpalliga Island ka kõigi keelel ja meelel paar aastat tagasi, mil saareriigi peal pursanud vulkaan tekitas Euroopa kohale hiiglasliku tuhapilve, mis lõi sassi mitmete suurklubide reisiplaanid. Saatuse irooniana võib pidada ka 2011. aastat praeguse Islandi jalgpalli edu aluseks. Nimelt osales väikeriik toona esmakordselt ühe võistlussarja finaalturniiril, kui U21 vanuseklassi meeskond jõudis Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Täitsa juhuslikult sattusin toona vaatama ka ühte islandlaste ettevalmistusmängu turniiriks, kui märtsis võttis meeskond võõrsilt suurepärase 2-1 võidu Inglismaa vastu.


Taanis peetud turniiril jäädi ülinapilt välja veerandfinaalist, kui alagrupimängud lõpetati koos korraldajamaa ning Valgevenega võrdsete punktide peal ning ka võrdse väravatevahega. See, kes Šveitsi kõrval alagrupist edasi pääses otsustati lõpuks nende kolme meeskonna omavaheliste väravatevahe järgi ning selles arvestuses jäi Island ühe väravaga Valgevenele alla.

Töö järelkasvuga on kandnud väga head vilja, sest mitmed toonase meeskonna liikmed on juba kaks aastat hiljem A-koondise väga olulised lülid. Näiteks, kui jätta välja kohalik jalgpalli legend Eidur Gudjohnsen, siis kuulusid kõik hiljutistes mängudes koondisesse kuulunud ründajad ka 2011. aasta EM-meeskonda.


Samas on Tallinnast väiksema rahvaarvuga riik juba ka varasemalt tootnud väga hea tasemega jalgpallureid ning selles osas on kõige rohkem kiidetud 18-kordset riigi meisterklubi Akranest, kelle kasvandikud on liikunud edasi sellistesse Euroopa klubidesse nagu näiteks Feyenoord, Real Betis, Arsenal ja Newcastle. Samas on praegune seis ainulaadne selle poolest, et esile on tõusnud terve meeskonna jagu kvaliteetseid noormängijaid, kelle klubideks pole vähem nimekad satsid nagu näiteks Tottenham, Ajax ja AZ Alkmaar.

Samuti ei saa praeguse edu juures üle ega ümber ka koondise peatreenerist Lars Lagerbäckist, kes varasemalt tüürinud koduriigi Rootsi kahele MM-finaalturniirile ning hinnatud spetsialistina juhtis eelmisel MM-il ka Nigeeria koondist. Saades 2011. oktoobril peatreeneriks alustas Lagerbäck MM-valiktsükliks ettevalmistumist mitme sõpruskohtumisega, mis küll järjest kaotati, aga kõrgetasemeliste vastaste Jaapani, Montenegro, Prantsusmaa ja Rootsi vastu üllatati tol hetkel hea mänguga ning kõik kaotused olid napid - Prantsusmaa vastu ka näiteks juhiti 2-0, enne kui 2-3 kaotus tuli vastu võtta.


Enda sõnutsi pidas Lagerbäck juba siis valiktsüklis esimese kahe sekka jõudmist üsna reaalseks ja kindlasti andsid need mängud hindamatu kogemuse just koondise kõige noorematele liikemetele, kes olid siis valiktsükli alguseks valmis suurema pinge all mängima. Järgnevat teame me juba kõik ning sellest räägib terve jalgpallimaailm. Kõik see oleks aga vabalt võinud jääda ka olemata, sest aasta enne Islandi tüüri üle võtmist kaalus 65-aastane rootslane tõsiselt hoopis Walesi koondise peatreeneritooli üle võtmist.

Sarnaselt kaks aastat tagasi Eestis valitsenud meeleolule ootavad nüüd kõik ka Islandil põnevusega tuleval esmaspäeval toimuvat valiktsükli playoffide loosimist. Asetust mitte omava meeskonnana ei ole loosipotist kerget saaki loota, kuid jalgpalli üldine areng selles ainulaadse loodusega riigis peaks tähendama seda, et Islandi suurtest tegudest jalgpalliväljakutel kuuleme me tulevikus kindlasti veel rohkem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar