Hooaega alustati küll 1-3 kaotusega mulluse finalisti Boston Bruinsi vastu, kuid sellele järgnes koheselt suurejooneline triumf, kui karistusviseteseeria järgselt saadi 3-2 jagu karikakaitsjast Chicago Blackhawksist.
See Chicagos peetud kohtumine oli üks kummalisemaid mänge, mida üks hokifänn võib vaatama sattuda. Lightning ei teinud esimese kolmandiku jooksul mitte ühtegi pealeviset, mis oleks lennanud väravaraamidesse ning mäng näis põhimõtteliselt juba otsustatud, kui Blackhawks tormas teise kolmandikuga 2-0 eduseisu.
Viimasel kolmandikul tõttas aga Lightningule appi kurikuulus hokijumal ja perioodi keskel särasid ootamatult tablool viiginumbrid 2-2. Mängiti veel võrdne lisaaeg ning tuhast tõusule pani Lightningu poolt punkti väravavaht Ben Bishop. Olles Chicago 2-0 värava puhul jämedalt eksinud, ei lasknud Tampa puurivaht karistusviseteseerias enda selja taha mitte ühtegi litrit.
Karikakaitsja alistamine andis meeskonnale kindlasti kõvasti enesekindlust ja -usku juurde ning järgmises mängus lisati sellele veel ka sihikindlus, kui Buffalo Sabresi vastu tuldi kaks korda välja kaotusseisust. Sarnaselt Chicago mängule vormistas Teddy Purcell Tampale järjekordse enamuses visatud värava, mis tõi viimase kolmandiku alguses 2-2 viigi ning Alex Killorni tabamus lisaajal tähendas seda, et Lightningu mängijad võisid taas tabamatute röövlitena jäält punktid taskus minema uisutada.
Järgmises kohtumises osariigi rivaali Florida Panthersi vastu ei saa aga mitte keegi Lightningu mängijaid sportlikkus kuritegevuses süüdistada - naabrid alistati ülikindlalt 7-2. Niigi hea hooaja algus sai juurde veel ühe positiivse ilmingu, kui oma esimesed tabamused sai kirja meeskonna liider Steven Stamkos, tehes seejuures ideaalse kübaratriki - värav nii viis viie vastu mängides, ülekaalus mängides ning ka vähemuses mängides.
Kahe väravaga säras selles kohtumises ka suvine täiendus Valtteri Filppula. Soomlane oli ka see mees, kes viskas otsustava värava Blackhawksi mängu karistusviseteseerias. Endine Detroiti mees on üldisemas pildis toonud värskendavat jõudu Stamkose poolt juhitud esimese ründekolmiku selja taha. Pärast viite mängu on Stamkos ja Filppula nelja tabamusega jagamas ka Lightningu suurima väravaküti tiitlit. Hooaja alguse kangelastest rääkides ei saa aga üle ja ümber ka väravavahist Bishopist.
Lightningu puhul on puurivaht viimastel aastatel pääsenud uudistesse vaid tänu oma negatiivsele mängule, kuid Bishop on tähelepanu endale haaranud vaid õigetel põhjustel. Kui jätta välja aps Chicagos, siis on ta väravasuul seisnud nagu kivimüür ning kui hooaja alguses oli veel palju küsimärke seoses sellega, kes tõuseb Lightningu esiväravavahiks, siis hetkeseisuga ei tohiks selles enam kahtlusi olla. Numbrid 1.93 ja 92.8% on väga võimsad näitajaid, milleni on Anders Lindbäckil väga raske küündida. Oma šanssidele ei teinud rootslane head ka läinud öises mängus Pittsburgh Penguinsi vastu, mis lõppes Tampa jaoks 4-5 kaotusega. Suurepärase mänguga oldi kindlasti vähemalt ühte punkti väärt, kuid see libises käest 20 sekundit enne normaalaja lõppu.
Lightningul on alanud nüüd kuue mängu pikkune kodumängude seeria, mille jooksul võib saada aimu, kas suurepärane hooaja algus on vaid ajutine ilming, nagu see oli eelmisel hooajal, või on suve jooksul tõesti astutud sedavõrd suur samm edasi, et keerulises divisjonis ollakse tõustud ühe favoriidi rolli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar