Josh Smithi lisandumisest olen varem juba kirjutanud. 2.06 meetrit pikk mängumees, kes varasemalt Atlanta Hawksis mänginud number nelja koha peal, kuid keda on tänu tema atleetlikusele kasutatud ka number kolmena, peab nüüd uues klubis ennast täielikult häälestama viimasena mainitud rolli jaoks, kuna Detroitis ootavad teda ees liiga ühed perspektiivikamad pikad Andre Drummondi ja Greg Monroe näol.
Nüüdseks on selge, et lõpuks ikkagi leidus Milwaukee Bucksi kõrval Pistonsi näol veel üks meeskond, kes oli valmis Jenningsile uue võimaluse andma. Lepingut ei pikendatud Jose Calderoniga, kes maandus lõpuks Dallases, ning Jenningsi eest loovutati sign-and-trade tehinguga kolm mängijat. Iseenesest näitas 23-aastane mängujuht eelmisel hooajal ka selgeid arengumärke. Kaugvisete tabavus protsendi suutis ta tõsta 37.5 peale, mis on täiesti arvestatav näitaja ning karjääri parimad numbrid sai ta kirja ka vabavisete tabavaus protsendi (81.9), korvisöötude (6.5) ja vaheltlõigete arvestuses (1.6). Seda loomulikult põhiturniiril enne, kui playoffide avaringis Miami Heati vastu terve Bucksi meeskond kohutavalt mängis.
Mängijatüübilt on Jennings selgelt mees, kes tahab ise meeleheitlikult olla meeskonna liider - tabada tähtsaid viskeid, tuua võite koju, olla fännide lemmik - seega näib pärast Smithi lisandumist Pistonsi otsus temaga riskida kummaline. Kuigi Mootorite linna klubi fännide jaoks võib olla julgustav see, et mees ise plaanib uues klubis oma mängu täielikult muuta. Samas teame ju me kõik, kui raske on halbadest harjumustest vabaneda.
Võimalik, et Pistonsi uus, riskantne plaan annab oma õnnestumisest või ebaõnnestumisest märku juba täitsa hooaja alguses. Tervelt 10 hooaja esimesest 17-st mängust peetakse kodupubliku ees, kes kindlasti loodab, et positiivsed emotsioonid spordist suudavad linna üldiseid probleeme varjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar