Suuresti on see põhjustatud sellest, et 2011. aastal kolis Atlanta Trashers Winnipegi ja pole kuidagi moodi loogiline, et meeskond, mis algselt asus Põhja-Ameerika idarannikul, kuid nüüd täiesti kontinendi keskel, peab endiselt kuuluma idakonverentsi, sest lisaks kõigile muudele ebakõladele asuvad Atlanta ja Winnipeg ka erinevates ajatsoonides. Ameeriklased on muidugi omamoodi hullud oma meeskonna liigutamistega ühest linnast teise. Selle tagajärjel on nüüdisajal olukord, kus NBA-s on Los Angeles Lakers olgugi, et LA-s pole mitte ühtegi loodulikku järve (sinna koliti 1960. aastal Minnesotast, mis samas on tuntud, kui koht "10 000 järvega"), on olemas Utah Jazz tänu sellele, et varasemalt baseerus klubi New Orleansis, jazzi kodulinnas, ja nii edasi. NHL-is oli omal ajal täitsa olemas Winnipeg Jetsi nimeline meeskond. See eksisteeris 1979-1996. Õigemini eksisteerib see endiselt, lihtsalt nimi on nüüd Phoenix Coyotes. Tulles tagasi tänapäevase Winnipegi juurde, siis viimased hooajad on mängitud Kagu-divisjonis koos Washingtoni, Carolina, Tampa Bay ning Floridaga, kes kõik asuvad selgelt idarannikul. Seega on Jets olnud iga aasta võrreldes oma konkurentidega ebasoodsal positsioonil tänu pikkadele reisidele ja ajavahele, mis hooaja peale kokku korraliku lisakoormuse tekitab.
Uue formaadi üks põhieesmärke ongi seotud erinevate ajatsoonidega. Meeskondade tingimusi proovitakse teha võimalikult võrdseks. Seetõttu tekivad ka erinevate meeskondade arvuga konverentsid. Läände jääb edasipidi 16 meeskonda, itta aga kaks vähem, sest Detroit Red Wings ja Columbus Blue Jackets kolitakse ümber, et sarnaselt Winnipegile, pakkuda neile rohkem mänge samas ajavöödis olevate meeskondade vastu. Samuti peaks see aitama kaasa telereitingutele. Näiteks, kui Dallas Stars tõsteti 1998. aastal Kesk-divisjonist ümber Vaikse ookeani-divisjoni langes Starsi presidendi Jim Litesi sõnul meeskonna mängude vaatajate arv keskmiselt 60% võrra. Uus formaat kindlustab ka selle, et iga meeskond sõidab vähemalt korra külla kõigile teistele. See kindlasti aitab Detroitil säilitada juba pika ajalooga rivaliteete läänekonverentsi meeskondadega. Samuti ei teki siis seesugust kummalist olukorda nagu tänavuste Stanley karika finalistide Chicago ja Bostoni vahel, kus viimati kohtuti omavahel poolteist aastat tagasi.
Muudatus tuuakse sisse ka seoses playoffidega. Sinna hakkavad kvalifitseeruma iga divisjoni 3 esimest ja 2 kohta, mis ülejäävad, jagatakse siis konverentsi paremusjärjestuse järgi. Varasemalt on Stanley karikale saanud mängima iga divisjoni võitja, kes on saanud esimeseks ringiks ka kodujää eelise, ning ülejäänud kohad on jagatud konverentsi paremusjärjestuse alusel. Seetõttu sai tänavu ka näiteks 57 punktiga Washington Capitals playoffideks kolmanda asetuse 62 punkti saanud Boston Bruinsi ees. Uued divisjonid on hetkel veel nimetatud tähestiku järgi, kuid peaksid hooaja alguseks saama ka originaalsemad nimed.
Lisaks võrdsusele ajatsoonide suhtes, näib esmapilgul, et liiga on saavutanud ka võrdsemad divisjonid. Viimastel hooaegadel on just see varem mainitud Kagu-divisjon olnud liiga jaoks paras nuhtlus, kus on kõikidele meeskondadele uut ja vana teinud Washington, kes tulnud seal võitjaks viiel korral viimasest kuuest hooajast, läinud siis ise divisjoni võitjana playoffi ning jätnud teised pöialt imema. See probleem tuli veel eriti hästi välja tänavusel hooajal, kus lühendatud formaadi juures mängiti vaid oma konverentsi siseselt ja Washington, kes alustas hooaega vaid kahe võiduga esimesest 11-st mängust, võitis ikkagi divisjoni kerge vaevaga.
Mida tähendab see kõik Tampa Bay Lightningu jaoks?
Lightning leiab ennast täiesti teistsugusest keskkonnast. Harjumuspärastest divisjonikaaslastest jääb alles vaid üks Florida näol. Meeskonda ootavad ees pikemad välisreisid, mis võivad väga negatiivselt mõjuda. Võimalik, et uue formaadi ainus arusaamatu asi ongi C-divisjoni moodustamine. Enamus selles koosneb kirdes olevatest meeskondadest, kuid nende sekka on siis visatud veel ka Florida ja Tampa. Tõsi, Panthersit ja Lightningut on ka väga keeruline nii öelda õigesse ning sobilikku divisjoni paigutada, sest oma geograafilise asukoha tõttu ollakse lihtsalt nii või naa teistest eraldatud. Samas tundus paiknemine Kagu-divisjonis palju loogilisemana, kui see uus variant. Kuid ei ole see üdini halb. Tampa kuulub uuest hooajast samasse divisjoni nelja "Originaalse Kuue" meeskonnaga, mis peaks aitama kaasa kohaliku hokielu populariseerimisele, mis loomulikult toob endaga kaasa ka rohkem raha. Tulevane hooaeg saab muidugi olema raske, sest uues C-divisjonis paiknevatest meeskondadest tervelt 5 mängisid tänavu Stanley karika playoffides, kuid tugevamate konkurentidega mängimine peaks ju kokkuvõttes aitama kaasa ka meeskonna arenemisele. Elu kagus oli tegelikult raske just taseme nõrkuse tõttu. Alates hooajast 2007/08 osales sellest divisjonist playoffides kaks meeskonda vaid kolmel korral. Uued partnerid on samas haaranud viimase viie hooaja jooksul endale kokku 20 playoffide kohta ning ka 2 Stanley karikat. Tegelikult on Lightningul varasemast ajast ka üprid head näitajad pea, et kõigi uute kaaslastega. Nii Canadiensi, kui ka Maple Leafsi vastu on oma ajaloo jooksul võidetud üle poolte mängudest, samuti on viimase nelja hooaja jooksul kolmel tehtud ära ka Senatorsile. Ainus võõras meeskonda saab olema Red Wings, kellega Lightning on oma 20-aastase ajaloo jooksul kohtunud vaid 32. Samas oskab meeskonna kohta kindlasti palju vajaliku infot pajatada Tampa tiimijuht Steve Yzerman, kes mängijana 22 aastat Detroiti värve esindas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar