Enne tänavust hooaega pakuti läänest finaali enne kõike taas Thunderit ja see ka arvatavasti olekski nii läinud, kui Russell Westbrook poleks avaringis Houston Rocketsi vastu oma põlve vigastanud. Lakers koondas enne hooaega kokku vaat, et mõne Tähtede Mängu algviisikut väärt koosluse. Kes oleks võinud arvata, et see lõppeb nii grandioosse košmaariga? Paljud hindasid ka Denver Nuggetsi võimalusi läänes troonile tõusta suuremateks Spursi omadest. On ju San Antonio vana meeskond ning iga aastaga ka aina vanemaks läheb. Kaua nad veel jaksavad? Aga, vot, jaksasid veel ühe hooaja ning superhästi!
58 võitu tänavusel põhihooajal tähistab Spursi jaoks 14-ndat järjestikust hooaega 50 või enama võiduga. Jah, sellega saadi hakkama ka eelmisel, poolikul hooajal, mil põhiturniiril mängiti vaid 66 kohtumist. Tänavu ollakse 16-ndat korda järjest playoffides. Selle seeria jooksul on haaratud koos tänavusega 5 konverentsi tiitlit ning 4 korda on tuldud ka meistriks (viimati 2007). Need on ka ainsad Spursi finaalikohad klubi ajaloos ja väljavaated tänavuseks finaalseeriaks on ju küll paljulubavad. Alati, kui Spurs on finaali jõudnud, siis on ka tiitel kotti pandud.
Viimaste tiitlivõitude võtmefiguuri Tim Duncani mänguminutid ja produktiivsus on viimase kolme hooaja jooksul liikunud muudkui allakäigutrepil, kuid tänavusel hooajal näitas aprillis 37-aastaseks saanud vanameister taas tuttavat vormi, teenides välja selle vana veini võrdluse, mida ikka veteransportlaste puhul armastatakse kasutada. Kahekordse põhihooaja MVP statistilised näitajad tõusid võrreldes eelmise hooajaga igas valdkonnas. Neist tähtsamad - keskmine punkti saak 15.4 pealt 17.8 peale, lauapallid 9.0 pealt 9.9 peale, blokeeritud visked 1.5 pealt 2.7 peale. Vabaviskejoonelt saavutas Duncan oma 16-aastase karjääri parima protsendi 81.7.
Vabaviskejoonelt hiilgas tänavu karjääri parima protsendiga ka Spursi teine võtmefiguur Tony Parker. Prantslane vormistas oma karjääri parimaks protsendiks 84.5. Pärast eelmise hooaja šokeerivat kolmepunktivisete tabavusprotsenti 23, sai kogenud mängujuht ka selles valdkonnas reele tagasi 35.3-ga. Hooaja keskel nimetasid mitmed spetsialistid Parkeri nime ka tähekombinatsiooni MVP kõrval. Mängujuhi kohta fantastilise protsendiga, 52.2, viskeid realiseerinud Parker lõpetas hooaja märgatavalt kõrgema keskmise punktisaagiga (20.3), kui tema karjääri keskmine (17.1). Sama tendents oli tal ka mängujuhi põhitööülesande ehk tulemuslike söötude osas (7.6 vs 6.0). On omamoodi uskumatu, et kõigi oma tiitlite (3-kordne NBA meister, 5-kordne All-Star) juures pole Parkerit kordagi valitud hooaja esimesse sümboolsesse viisikusse. Tänavu mahtus ta alles teistkordselt teise viisikusse.
Duncani ja Parkeri selja taga mängib järjekindlalt kolmandat viiulit ka endiselt Argentina legend Manu Ginobili, kuid tänavu on põhimeeste hulka tõusnud ka Kawhi Leonard. 2011. aasta draftis 15-ndana valituks osutunud väike äär paistis silma võib öelda, et igas valdkonnas. Mitmekülgse mängumehena on tema kasutegur suur nii rünnakul, kui ka kaitses. Vaatamata mitte nii väga jõulisele kehaehitusele on San Diego osariigi ülikoolist sirgunud Leonard väga hea lauavõitleja. Rünnakul saab ta hakkama nii korvi all, kui ka kaugemalt. Kolmepunktiviskeid realiseeris ta põhihooajal 37.4 % täpsusega.
Spursi suureks plussiks, lisaks kogemustele, peakski Miami vastu olema just mitmekülgsus rünnakul. Potentsiaalseid punkti toojaid on mitu, lisaks algviisiku meestele on mitmeid terava käega mehi võtta ka pingi pealt. Lisaks Ginobilile näiteks Danny Green ja Gary Neal. Tegu on väga kokku mänginud meestega ja sellest annab aimu ka fakt, et Spursi oli põhihooajal 25.1 resultatiivse sööduga mängu kohta liiga parim meeskond. Gregg Popovichi meeskond töötab nagu masinavärk ning on kindlasti väga väärikas finaalivastane Miami Heatile.
Heatil on selja taga raske 7-mänguline seeria Indiana Pacersiga. Indiana ligi 2.20 meetri pikkune koljat Roy Hibbert tekitas Miamile kõvasti probleeme korvi all ja üldse on tiitlikaitsja olnud tänavu suurtes raskustes lauavõitluses. Põhihooaeg lõpetatigi selles valdkonnas liiga kõige kehvema meeskonnana. Kambakesi õnnestus mängu jooksul keskmiselt haarata endale vaid 38.6 lauapalli. See aga muidugi ei takistanud meeskonnal ajalugu tegemast. 27 järjestikuse võiduga püstitati klubi rekord ja terve liiga järjestikuste võitude rekordist jäi puudu vaid 6 tükki. Los Angeles Lakers suutis hooajal 1971/72 kokku panna 33 mängu kestnud seeria. Kodus võitis Heat tänavu 37 mängu, mis samuti klubi rekord ja 31. märtsil saadud 88-86 võiduga just Spursi vastu kerkiti ainsaks NBA meeskonnaks, mis ühe kalendrikuu jooksul võitnud vähemalt 17 mängu.
Oma briljantsusega muidugi hiilgas ka planeedi parim palli patsutaja LeBron James. Tänavu oma karjääri jooksul neljandat korda põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud James alustas veebruari kuuemängulise seeriaga, kus ta viskas vähemalt 30 punkti, tehes seda tabavusprotsendiga, mis ületas 60. Seesuguse saavutusega polnud NBA-s varem hakkama saanud ükski mängija. James saavutas põhihooajal karjääri parimad numbrid nii kolmepunktiviskejoone tagant (40.6%), kui ka üldise tabavusprotsendi osas (56.5). Täpselt 8 lauapalli mängu kohta on samuti 28-aastase ääremängija karjääri parim saavutus. Kui varem sai rääkida sellest, et Miami mäng toetub "Suure Kolmiku" peale, Jamesi selja taga siis veel Dwayne Wade ja Chris Bosh, siis tänavusel hooajal on endine Clevelandi mängumees olnud selge Miami liider.
Bosh ja Wade on tänavu jäänud mitmeid kordi olukordadesse, kus pärast mäng on põhjust kurta, et 48 mänguminuti jooksul ei jõudnud pall lihtsalt piisavalt kordi nende kätte. Viimati oli see just pärast kuuendat mängu Indiana vastu. Samas on mõlema mehe produktiivsus playoffides kõvasti järele andnud ja ei saa ka eriti Jamesile pahaks panna, kui ta asja (liigselt) enda peale võtab, sest kaader tema kõrval lihtsalt ei vea välja. Nii Wade'i kui ka Boshi tabavusprotsent on playoffides drastiliselt, ligi 10% võrra, langenud. Sellel on ka loomulikult mõju meeste tulemuslikkusele väljakul. Wade lõpetas põhihooaja keskmise punktisaagiga 21.2, kuid playoffides on see langenud 14.3 peale. Nii vähe punkte mängu kohta pole ta visanud terve oma 10-aastase NBA karjääri jooksul, ei põhihooajal, ega ka playoffis. Sama lugu on ka Boshiga. 16.6 pealt on see kukkunud 12.3 peale. Peatreener Erik Spoelstra on pidanud aina rohkem vaatama vahetusmeestepingi poole. Heati õnneks on sealt korralikku jõudu tulemas, eesotsas Ray Alleniga.
2008. aastal Boston Celticsi ridades ka NBA meistriks tulnud üks läbi ajaloo parimaid kolmepunktiviskajaid on tihtipeale olnud nüüd veel see neljas mees, kes Miami hädast välja aitab. Kuigi olgem ausad, LeBronil on halbu päevi üliharva. Allen ei alustanud küll ühtegi mängu, kuid sai siiski põhihooajal mehiselt mänguaega. Keskmiselt kogunes minuteid ligi 26 (25.8) ja selle jooksul tegutses ka 10-kordne All-Star vägagi produktiivselt tuues keskmiselt 10.9 punkti mängus. Playoffide kolmandas mängus Milwaukee Bucksi vastu tegi Allen ka suurt ajalugu sopsates sisse oma playoffide karjääri 332. kolmepunktiviske, lüües sellega Reggie Milleri rekordi. Samas on temagi hooaja vältel olnud pehmelt öeldes ebastabiilne
Tuleb tõdeda, et kuigi kihlveokontorid on enne seeria algust paigutanud Heati selgeks favoriidiks on siiski raske üht poolt teisele eelistada. Ja kui panustada, siis just pigem Spursi peale. San Antoniol on mitu kogenud veterani, kelle osalemine otsustavates mängudes on hindamatu väärtusega. Ühtlane ja stabiilne meeskond peaks tagama selle, et mängude käigus ei teki suuri ära langemisi. Miami suur pluss on samas just see "Suur Kolmik". Olgugi, et Wade ja Bosh pole oma parimate päevade tasemel mänginud, on nad siiski kvaliteetsed mängijad, võimega ise mängu saatus ära otsustada ning loomulikult LeBron. Ei ole ta küll võimeline alati oma meeskonda üksi võidule viima, kuid pahatihti ta ometi seda teeb. On tal San Antonioga ka vanad võlad klaarida. 2007. aastal juhtis James Clevelandi klubi ajaloos esimest korda NBA finaali, kuid vastas oli Spurs ja võttis 4-0 võidu.
Milliseks iganes see finaalseeria lõpuks kujuneb, kindlasti tuleb see pikem ja põnevam, kui Heati aasta tagune heitlus Thunderiga. Põhihooajal võitis Miami küll mõlemad omavahelised kohtumised San Antonioga, kuid Spursi playoffid on möödunud ilma igasuguste viperusteta, samas kui Miamil on selja taga pikk seeria Indianaga, mis väsitas lisaks oma kestvusele kindlasti ka mängustiili tõttu. Usun, et LeBron ja Wade on kindlasti rahul, et nende teed ei ole korvi all enam peatamas Hibberti sugune koljat.
Lõpetuseks veel pilguheit Heati eelmisele hooajale. Playoffide pinge on selles dokumentaalfilmis selgelt välja toodud. Oli mullu ju see tee tiitlini näiliselt kerge, kuid olid sel ikkagi ka oma kivid ja kännud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar