.jpg)
Nädalavahetusel sai selgeks, et FC Liverpool saab endale uue väravavahi. Sunderlandi belglasest puurivahi Simon Mignolet eest tuleb Liverpoolil Mart Poomi endisele koduklubile välja käia 10.6 miljonit eurot. 25-aastase Mignolet näol on tegu järjekordse tippklubisse pääsenud belglasega. Kuigi tõsi, Liverpooli juures peaks ehk asendama sõna "tippklubi" hoopis "nimeka klubiga", kuna viimase aja suurim saavutus on vaid Inglise liigakarikavõit eelmisel aastal, aga see selleks. Mignolet on üks 12-st belglasest, kes hetkeseisuga tulevaks hooajaks mõne Premier League'i klubi nimekirja kuulub ehk siis teoorias oleks Belgia koondise peatreeneril Marc Wilmotsil täitsa võimalik rivistada üheks kohtumiseks üles täielikult Premier League'i mängijatest koosnev algkoosseis.
S. Mignolet (Liverpool)
D. Boyata (Man City) - V. Kompany (Man City) - T. Vermaelen (Arsenal ) - J. Vertonghen (Tottenham)
K. Mirallas (Everton) - M. Dembélé (Tottenham) - M. Fellaini (Everton) - E. Hazard (Chelsea)
C. Benteke (Aston Villa) - R. Lukaku (Chelsea)
See on juba iseenesest Wilmotsi jaoks suur luksus, aga tegelikkuses on endise Belgia koondise kapteni elu veel roosilisem. Nimelt pole mitmed eelpool üles rivistatud mängumeestest Belgia koondise esimesed valikud. Isegi Mignolet peab leppima vahetusmehe rolliga, kuna esikindaid hoiab enda käes Thibaut Courtois. Väikese mööndusega on ka tema ju tegelikult Premier League'i mängija. Lisaks Mignolet üleminekule sai eelmisel nädalal selgeks ka see, et alates 2011. aastast Chelsea rivistusse kuuluv Courtois veedab veel ühe aasta klubist eemal laenulepinguga Atlético Madridis.
Suur seltskond Inglismaal võib ka suve jooksul endale lisa saada. Amsterdami Ajaxi 24-aastane keskkaitsja Toby Alderweireld on väidetavalt mitme Premier League'i klubi vaateväljas ja kui uskuda paf.com koefitsienti, mis nii madal kui 1.40, siis näib Nicolas Lombaertsi siirdumine Peterburi Zenitist Tottenhami vaid aja küsimus. Kõrgelt on hinnatud ka mitmed teised Belgia koondislased. Samuti Zenitis mängivat Alex Witselit seostatakse tõsiselt Pariisi Saint-Germainiga (pafi koefitsient 1.45) ning oma karjääri on edendamas ka FC Twente talendikas ääremängija Nacer Chadli, kelle ostmiseks on Donetski Shakthar teinud väidetavalt "väga suure" pakkumise.
Belgia meeskond, kes veel alles 4 aastat tagasi alistus Tallinnas Eesti koondisele 0-2, on maailmameistrivõitluste valikturniiril hoidmas oma alagrupis kindlalt esikohta. Seitsmest mängust on belglastel kirjas 6 võitu ja 1 viik ning teisel kohal olevast Horvaatiast ollakse kolm mängu enne valiktsükli lõppu ees sama paljude punktidega. MM-finaalturniiril mängiti viimati 2002. aastal, kui kaheksandikfinaalis alistuti hiljem tiitli võitnud Brasiiliale. Need olid ka toona praeguse peatreeneri Wilmotsi viimased mängud koondise särgis ning koos Mignolet'ga samast väikeklubist Sint-Truiden sirgunud ründaval poolkaitsjal õnnestus Jaapanis ja Lõuna-Koreas peetud turniiril lüüa ka kõigis alagrupiturniirimängudes värav. Ka Belgia viimane osalemine EM-finaalturniiril jääb juba kaugesse minevikku. See oli 2000. aastal, kui koos Hollandiga turniiri võõrustati. Millest siis see uus tõus maailma jalgpallikaardile alguse on saanud?
Suured tänusõnad tuleb belglastel öelda kindlasti oma lähinaabritele. Mitmed koondise tähtmängijad on saanud oma jalgpallialase alghariduse hoopis välisklubides. Eden Hazard ja Kevin Mirallas sirgusid näiteks Prantsusmaalt Lille'i akadeemiast, lisaks Alderweireldile tulevad Ajaxist ka Thomas Vermaelen ja Jan Verthongen ning Chadli ja Moussa Dembélé on samuti jalad alla saanud Hollandis. Belgia liiga ise oli 90ndatel paraja supi sees, kuna kohalik jalgpalli sai suure põntsu, kui 1984. aastal avastati kohalikus liigas laialt levinud altkäemaksuskeemid ja allmaailma osalus nendes. Pärast seda oli klubidel raske leida sponsoreid ja isegi pangad ei tahtnud laenu anda. Päästeingel saabus 2002. aastal uue teleõigustelepingu näol. Kui varasemalt jaotati terve liiga peale ühel hooajal ära 13 miljonit eurot, siis uue lepingu kohaselt said kõik meeskonnad ühel hooajal 15 miljonit eurot. See aitas mitmel klubil nagu näiteks Anderlecht (Lukaku, Kompany), Genk (Benteke, De Bruyne, Defour) ja Standard Liège (Fellaini, Witsel) üles seada edukad noorteakadeemiad. Võttes arvesse, et praeguse koondise põhituumiku keskmine vanus jääb 23-24 aasta kanti, siis võib öelda, et nad ongi just üleskasvatatud nende telerahade eest.
Järgmise aasta MM Brasiilias võib tulla belglaste jaoks veel liiga vara, aga usun, et 2016. aastal Prantsusmaal peetaval EM-finaalturniiril võib Belgiat kindlasti pidada üheks favoriidiks. Kui muidugi üldse keegi lähiaastatel Hispaaniale vastu saab.
See praegune koondis pole aga belglaste esimene "Kuldne generatsioon". Õigemini ei taha praegunegi meeskond ennast selle nimetusega ehtida. 20-aastasena juba 21 koondisemängu pidanud Lukaku on öelnud: "Kui meil läheb paremini, kui 1986. aasta meeskonnal, siis võite meist rääkida, kui "Kuldsest generatsioonist." 1986. aasta MM-finaalturniiril jõudis Belgia pronksikohtumisele, kus jäädi lisaajal 2-4 alla Prantsusmaale (poolfinaalis kaotati Argentinale 0-2, mõlemad väravad lõi jalgpallijumal Diego Maradona isiklikult). Põhimõtteliselt sama kooslusega võideti ka 1980. aasta EM-ilt hõbe.
Eesmärgid on seatud väga kõrgele ja seda igati õigustatult. Belgia teeb oma mängijate valikuga hetkel silmad ette nii mõnelegi traditsioonilisele jalgpalli suurriigile. Nüüd on küsimus vaid selles, kas seda tohutut potentsiaali õnnestub ka ära realiseerida.
Suur seltskond Inglismaal võib ka suve jooksul endale lisa saada. Amsterdami Ajaxi 24-aastane keskkaitsja Toby Alderweireld on väidetavalt mitme Premier League'i klubi vaateväljas ja kui uskuda paf.com koefitsienti, mis nii madal kui 1.40, siis näib Nicolas Lombaertsi siirdumine Peterburi Zenitist Tottenhami vaid aja küsimus. Kõrgelt on hinnatud ka mitmed teised Belgia koondislased. Samuti Zenitis mängivat Alex Witselit seostatakse tõsiselt Pariisi Saint-Germainiga (pafi koefitsient 1.45) ning oma karjääri on edendamas ka FC Twente talendikas ääremängija Nacer Chadli, kelle ostmiseks on Donetski Shakthar teinud väidetavalt "väga suure" pakkumise.
Belgia meeskond, kes veel alles 4 aastat tagasi alistus Tallinnas Eesti koondisele 0-2, on maailmameistrivõitluste valikturniiril hoidmas oma alagrupis kindlalt esikohta. Seitsmest mängust on belglastel kirjas 6 võitu ja 1 viik ning teisel kohal olevast Horvaatiast ollakse kolm mängu enne valiktsükli lõppu ees sama paljude punktidega. MM-finaalturniiril mängiti viimati 2002. aastal, kui kaheksandikfinaalis alistuti hiljem tiitli võitnud Brasiiliale. Need olid ka toona praeguse peatreeneri Wilmotsi viimased mängud koondise särgis ning koos Mignolet'ga samast väikeklubist Sint-Truiden sirgunud ründaval poolkaitsjal õnnestus Jaapanis ja Lõuna-Koreas peetud turniiril lüüa ka kõigis alagrupiturniirimängudes värav. Ka Belgia viimane osalemine EM-finaalturniiril jääb juba kaugesse minevikku. See oli 2000. aastal, kui koos Hollandiga turniiri võõrustati. Millest siis see uus tõus maailma jalgpallikaardile alguse on saanud?
Suured tänusõnad tuleb belglastel öelda kindlasti oma lähinaabritele. Mitmed koondise tähtmängijad on saanud oma jalgpallialase alghariduse hoopis välisklubides. Eden Hazard ja Kevin Mirallas sirgusid näiteks Prantsusmaalt Lille'i akadeemiast, lisaks Alderweireldile tulevad Ajaxist ka Thomas Vermaelen ja Jan Verthongen ning Chadli ja Moussa Dembélé on samuti jalad alla saanud Hollandis. Belgia liiga ise oli 90ndatel paraja supi sees, kuna kohalik jalgpalli sai suure põntsu, kui 1984. aastal avastati kohalikus liigas laialt levinud altkäemaksuskeemid ja allmaailma osalus nendes. Pärast seda oli klubidel raske leida sponsoreid ja isegi pangad ei tahtnud laenu anda. Päästeingel saabus 2002. aastal uue teleõigustelepingu näol. Kui varasemalt jaotati terve liiga peale ühel hooajal ära 13 miljonit eurot, siis uue lepingu kohaselt said kõik meeskonnad ühel hooajal 15 miljonit eurot. See aitas mitmel klubil nagu näiteks Anderlecht (Lukaku, Kompany), Genk (Benteke, De Bruyne, Defour) ja Standard Liège (Fellaini, Witsel) üles seada edukad noorteakadeemiad. Võttes arvesse, et praeguse koondise põhituumiku keskmine vanus jääb 23-24 aasta kanti, siis võib öelda, et nad ongi just üleskasvatatud nende telerahade eest.
Järgmise aasta MM Brasiilias võib tulla belglaste jaoks veel liiga vara, aga usun, et 2016. aastal Prantsusmaal peetaval EM-finaalturniiril võib Belgiat kindlasti pidada üheks favoriidiks. Kui muidugi üldse keegi lähiaastatel Hispaaniale vastu saab.
See praegune koondis pole aga belglaste esimene "Kuldne generatsioon". Õigemini ei taha praegunegi meeskond ennast selle nimetusega ehtida. 20-aastasena juba 21 koondisemängu pidanud Lukaku on öelnud: "Kui meil läheb paremini, kui 1986. aasta meeskonnal, siis võite meist rääkida, kui "Kuldsest generatsioonist." 1986. aasta MM-finaalturniiril jõudis Belgia pronksikohtumisele, kus jäädi lisaajal 2-4 alla Prantsusmaale (poolfinaalis kaotati Argentinale 0-2, mõlemad väravad lõi jalgpallijumal Diego Maradona isiklikult). Põhimõtteliselt sama kooslusega võideti ka 1980. aasta EM-ilt hõbe.
Eesmärgid on seatud väga kõrgele ja seda igati õigustatult. Belgia teeb oma mängijate valikuga hetkel silmad ette nii mõnelegi traditsioonilisele jalgpalli suurriigile. Nüüd on küsimus vaid selles, kas seda tohutut potentsiaali õnnestub ka ära realiseerida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar