1. Ka LeBron on (veidikene) inimene
Kuningal kukkus NBA finaalseeria teises mängus välja üks hooaja kehvemaid esitusi. Napilt üle 40% olnud visketabavuse juures tõi ta vaid 17 punkti. Küll aga saab ikkagi lõppkokkuvõttes pidada teda selleks meheks, kes võidu koju tõi. Olles esimese kolme veerandi jooksul tabanud vaid kolm 13-st viskeüritusest, süttis ta viimasel veerandil, tabades seitsme mänguminuti jooksul kõik neli väljakult sooritatud viset, aidates Heati 35-5 spurdiga lõpuks 103-84 võiduni. Kehva punktisaaki täiendasid siiski taaskord impressiivsed lauapallide ning söötude numbrid, vastavalt 8 ja 7. Samuti kogus James silmapaistva arvu kulpe - 3. See sooritus Thiago Splitteri vastu ringleb juba netiavarustes "aasta kulbi" nime all. James ise jäi pärast mängu muidugi tagasihoidlikuks sõnades selle olukorra kohta: "Ma ei suutnud rünnakul midagi erilist korda saata, seega proovisin vähemalt kaitses mingit moodi mängukäiku mõjutada. Oli täitsa hea blokk." Võimalik, et trennis saab siis Bosh iga päev selliseid kulpe. See seletaks, miks endine Toronto Raptorsi mees on tänavusel hooajal liimist lahti olnud ja miks James arvab, et see oli lihtsalt "hea" blokeering.
2. Kawhi Leonardi tegutsemine kaitses
Põhisüüdlane selles, miks LeBron on nüüd kaks mängu järjest väljakult alla 20 punktiga lahkunud, on Kawhi Leonard. Nagu ette ennustatud sai, on ta tõusnud Spursi poolelt üheks tähtsaimaks mängijaks. Esimeses mängus tabas LeBron vaid 2 viset kaheksast, kui tema vastu oli tegutsemas Leonard. 5 viset kaheksast aga läksid sisse teiste kaitsjate vastu tegutsedes. Need olid sooritatud keskmiselt 2.7 meetri pealt. Leonard suutis Jamesi hoida keskmiselt viie meetri peal. Suurepärane kaitsetöö jätkus noore ääremängija poolt ka teises mängus. Esimesel veerandil näiteks tabas James Leonardi vastu vaid ühe viske neljast. Lõpuks läks küll ka Leonardil Jamesi takistamisega raskeks, kui terve Spursi kaitseliin hakkas rebenema. Lisaks tegutsemisele LeBroni vastu on muljetavaldavad ka Leonardi numbrid lauavõitluses. Esimeses mängus haaras ta endale 10 palli ja läinud ööl sai ta kirja 14, mille lähedale ükski teine mängija ei küündinud (Tim Duncan paremuselt teine 11-ga).
3. Spursi visketabavus
Spurs on seni mõlemad mängud lõpetanud kehvapoolse visketabavus protsendiga. Esimeses mängus oli see 41.7 ja teises mängus täpselt 41%. Hooaja keskmine on meeskonnal 48.1%. See ära langemine on märkimisväärne. Heat lõpetas põhihooaja parima keskmise visketabavus protsendiga, milleks oli 49.6. Kui esimeses mängus jäädi sellele alla 43.6-ga, siis teises mängus oldi kindlalt omal tasemel - 49.4%. Spursi algviisikust suutis 50% kätte saada vaid Danny Green, seda ka väga eeskujuliku kuuest kuuega (kolmesed viiest viis). Leonardi numbriteks jäid 12-st 4 (33.3%) ja meeskonnaliidrid Duncan ning Tony Parker said kahepeale sooritatud 27-st viskest sisse vaid 8 (29.6%). Tänu kehvale viskeprotsendile tuli ka lõpuks see ligi 20-punktiline saun. Et seerias püsida peab Spurs selgelt parandama oma visketabavus protsenti. Nagu esimene mäng näitas, siis ei ole vaja tõusta hooaja keskmisele tasemele, et Heati lüüa, piisaks vaid mõnest protsendist, kuid siis tuleb ka ennast ületada mõnes teises valdkonnas. Näiteks esimeses mängus Spursi trumbiks kujunenud pallikindlus oli teises mängus taas kadunud, kui sooritati 16 pallikaotust ning Heat sai nendest täpselt selle lõpliku vahe kujundanud 19 punkti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar