Tehingu algatajaks ei olnud ei Boston ega ka Brooklyn. See sai alguse hoopis sellest, et üheksa aastat Celticsi peatreener olnud ja 2008. aastal klubi viimase NBA meistritiitlini tüürinud Doc Rivers otsustas uueks hooajaks siirduda Los Angeles Clippersi ette otsa. See sundis 17-kordse NBA meistri Celticsi kiirendama meeskonna taasülesehitamise protsessi, mis vananevate staaride tõttu oli viimasel paaril aastal ooterežiimil. 35-aastasel Pierce'il, kes seni terve oma 15-aastase karjääri Bostoni rohelist särki kandnud ja kaks aastat vanemal Garnettil, kellel selja taga juba 18 hooaega ning, kes liitus Bostoniga just viimase meistritiitli toonud hooaja eel, ei olnud enam huvi, võib öelda, et ka aega oodata, mil uus peatreener Celticsist taaskord tiitlipretendendi vormib ja seega tervitasid võimalust klubist lahkuda. Garnettil oli isegi lepingus spetsiaalne klausel, mille kohaselt võis ta keelduda igast potentsiaalselt üleminekust, aga Netsi liikumiseks oli ta nõus seda eirama.
Mida annavad Pierce ja Garnett Netsile juurde?
Loomulikult toovad veteranmängijad uude klubisse kaasa üüratud kogemused. Kahe peale kokku on Pierce'il ja Garnettil kirjas 267 playoff mängu. Nad on osalenud mitmes suures mängus. Lisaks 2008. aasta tiitlivõidu toonud finaalseeriale, on Celtics Pierce'i ja Garnetti ning tänavuseks hooajaks Miami Heati ridadesse pagenud Ray Alleni juhtimisel mänginud veel finaalis ka 2010. aastal ja eelmisel aastal osaleti veel lisaks idakonverentsi finaalis. Vanad kalad lähevad kohe sujuvalt Netsi algkoosseisu, kus on juba ees ootamas liiga üks parimaid keskmängijaid Brook Lopez, üks parimaid mängujuhte Deron Williams ja 6-kordne All-Star Joe Johnson. Koos Pierce'i ja Garnettiga tuleb Bostonist Brooklynisse üle ka Jason Terry, kes sobib uude meeskonda ideaalselt kuuendaks meheks. Kõik see tähendab seda, et lõppenud hooajal pärast 21 aastat kestnud karjääri ketsid varna riputanud legendaarne mängujuht Jason Kidd saab juba oma esimesel treeneriaastal enda käsutusse ülikõva meeskonna, millega idakonverentsis tõsiselt Miamile vastu hakata. Seega võib öelda, et kõik läheb Netsi venelasest omaniku Mihhail Prohhorovi plaani kohaselt, mille ta 2010. aastal klubi ostes seadis. Eesmärgiks oli viie aasta jooksul vormida meeskond, mis on võimeline ennast NBA finaali murdma ning tänavuse suvega on selleks kõva vundament laotud. Nüüd jääb üle vaid potentsiaal realiseerida, kuigi nagu Los Angeles Lakers lõppenud hooajal tõestas, siis ei pruugi suured nimed lõppkokkuvõttes endaga kaasa tuua suuri võite. Igatahes saab olema huvitav näha, kuidas kollanokast treener Kidd, kes ka oma mängijakarjääri jooksul Netsi esindas, kui klubi veel New Jersey's baseerus, staaride paraadiga hakkama saab. Üldjuhul on mängujuhtidest pärast mängijakarjääri lõppu saanud head treenerid. Näiteks võib võtta just Riversi või tänavu Golden State Warriorsiga imetegusid teinud Mark Jacksoni.
Mis saab Celticsist?
Bostoni fännide jaoks on tehing kindlasti südant murdev, eriti Pierce'ist loobumine, kes jääb Celticsi särgis toodud punktide arvult alla vaid John Havlicekile, kuid kas tingimata ka negatiivne? Vaadates liigat ilma roheliste prillideta võib julgelt öelda, et ega Boston poleks jõudnud nende paari aasta jooksul, mil Pierce ja Garnett veel mängukõlbulikud, NBA finaalile ligilähedale. Idas valitseb Miami, aina paremaks muutub Indiana ja uuel hooajal on tagasi Chicago liider Derrick Rose (eeldusel, et ta veel vabandusi ei leia, miks platsilt eemal olla). Samuti naaseb alles uuel hooajal vigastusest Rajon Rondo, kes kindlasti vajab mõningast aega enne, kui oma mängurütmi leiab. Olen siiski nõus kihla vedama, et erinevalt Rose'ist naaseb ta väljakule esimesel võimalusel. Pierce'i, Garnetti ja Terry eest vastu saadud kaup on ka täitsa viisakas.
Eelmisel hooajal Brooklynis pingile vajunud Kris Humphries oli varasemal kahel hooajal korralik kaksikduublimasin tuues hooajal 2010/11 keskmiselt 10 punkti ja 10.4 lauapalli mängus, seejuures alustades 74-st kohtumisest vaid 44, ja hooajal 2011/12 kogus ta keskmiselt 13.8 punkti ja 11 lauapalli. Gerald Wallace toob endaga kaasa päris karmi lepingu, talle tuleb ühe hooaja eest tasuda 10.1 miljonit dollarit, aga ta on väga atleetlik mängumees, kes annab endast alati kõik ning võitleb iga palli eest. Lõppenud hooaeg ebaõnnestus tal täielikult (kõik keskmised näitajad jäid alla karjääri keskmisele), kuid tegu on siiski mehega, kes 2010. aastal osalenud ka Tähtede Mängus ning valitud samal aastal ka põhihooaja sümboolsesse kaitseviisikusse. Samuti on ta 2006. aastal juhtinud liigat vaheltlõigete arvestuses. MarShon Brooks, kelle Celtics tegelikult ise 2011. aastal draftis, aga siis Netsi saatis, näitas samuti oma debüüthooajal head potentsiaali (29.4 mänguminutiga 12.6 punkti, 3.6 lauda, 2.3 söötu) enne, kui lõppenud hooaja pingil veetis. Lisaks nendele mängumeestele veel natukene pudipadi Keith Bogansi ja Kris Josephi näol ning ka kolm tulevate aastate drafti esimese ringi valikut. See tähendab, et Bostonil on nüüd järgmise viie aasta jooksul kasutada tervelt üheksa esimese ringi valikut. Selle näol on juba iseenesest olemas väga head alused ehitamaks üles uut meeskonda, kas siis valikute edasi liigutamisega teiste mängijate vastu või siis ise perspektiivikate mängijate draftimisega. Celticsil on ka uue meeskonna selgroo esimene lüli juba täitsa olemas Rondo näol. Liiga üks parimaid sööduandjaid tuleb nüüd lihtsalt ümbritseda mängumeestega, kes on võimelised palli läbi korvirõnga toimetama ja kes kaitses lihtsalt kaks jalga maas ei seisa.
27-aastane Rondo võib küll hetkel olla päris kurb, et tänu nimekate meeskonnakaaslaste lahkumisele ei teki tal lähiajal reaalset šanssi mängida tiitli peale, kuid ta on veel piisavalt noor, et ära oodata paar aastat, mis uue meeskonna ülesehitamisele kulub. Plusspoolele võib kanda ka äkki selle, et enam ei ole ta kogenumate kolleegide selja taga, vaid Celtics on nüüd tema meeskond ja tal on võimalust ennast rohevalges särgis legendiks mängida. Rondo kõrvale on Bostonil juba võtta ka üks teine potentsiaalne liider Jeff Greeni näol, kes säras tänavustes playoffides tõstes oma põhihooaja keskmise punktisaagi 12.8 pealt 20.3 peale.
Kokkuvõttes võib öelda, et vaadates lähitulevikku, siis on selle tehingu puhul selge eelis Netsil. Erinevalt Brooklynist, kellel megarikas omanik, peab Celtics vaatama kriitilise pilguga ka rahaasju. Pierce'ist ja Garnettist loobumisega vabastati hulganisti palgaruumi ja meeste eest, kes paari hooaja jooksul oleksid nagunii mängijakarjääri lõpetanud, saadi vastu ka ports nooremaid mängijad, keda annab veel edasi liigutada. Seega pikemas perspektiivis on Boston väga helgel kohal, võttes eriti arvesse neid drafti valikuid. Enne aga tuleb muidugi leida uus peatreener.
Eelmisel hooajal Brooklynis pingile vajunud Kris Humphries oli varasemal kahel hooajal korralik kaksikduublimasin tuues hooajal 2010/11 keskmiselt 10 punkti ja 10.4 lauapalli mängus, seejuures alustades 74-st kohtumisest vaid 44, ja hooajal 2011/12 kogus ta keskmiselt 13.8 punkti ja 11 lauapalli. Gerald Wallace toob endaga kaasa päris karmi lepingu, talle tuleb ühe hooaja eest tasuda 10.1 miljonit dollarit, aga ta on väga atleetlik mängumees, kes annab endast alati kõik ning võitleb iga palli eest. Lõppenud hooaeg ebaõnnestus tal täielikult (kõik keskmised näitajad jäid alla karjääri keskmisele), kuid tegu on siiski mehega, kes 2010. aastal osalenud ka Tähtede Mängus ning valitud samal aastal ka põhihooaja sümboolsesse kaitseviisikusse. Samuti on ta 2006. aastal juhtinud liigat vaheltlõigete arvestuses. MarShon Brooks, kelle Celtics tegelikult ise 2011. aastal draftis, aga siis Netsi saatis, näitas samuti oma debüüthooajal head potentsiaali (29.4 mänguminutiga 12.6 punkti, 3.6 lauda, 2.3 söötu) enne, kui lõppenud hooaja pingil veetis. Lisaks nendele mängumeestele veel natukene pudipadi Keith Bogansi ja Kris Josephi näol ning ka kolm tulevate aastate drafti esimese ringi valikut. See tähendab, et Bostonil on nüüd järgmise viie aasta jooksul kasutada tervelt üheksa esimese ringi valikut. Selle näol on juba iseenesest olemas väga head alused ehitamaks üles uut meeskonda, kas siis valikute edasi liigutamisega teiste mängijate vastu või siis ise perspektiivikate mängijate draftimisega. Celticsil on ka uue meeskonna selgroo esimene lüli juba täitsa olemas Rondo näol. Liiga üks parimaid sööduandjaid tuleb nüüd lihtsalt ümbritseda mängumeestega, kes on võimelised palli läbi korvirõnga toimetama ja kes kaitses lihtsalt kaks jalga maas ei seisa.
27-aastane Rondo võib küll hetkel olla päris kurb, et tänu nimekate meeskonnakaaslaste lahkumisele ei teki tal lähiajal reaalset šanssi mängida tiitli peale, kuid ta on veel piisavalt noor, et ära oodata paar aastat, mis uue meeskonna ülesehitamisele kulub. Plusspoolele võib kanda ka äkki selle, et enam ei ole ta kogenumate kolleegide selja taga, vaid Celtics on nüüd tema meeskond ja tal on võimalust ennast rohevalges särgis legendiks mängida. Rondo kõrvale on Bostonil juba võtta ka üks teine potentsiaalne liider Jeff Greeni näol, kes säras tänavustes playoffides tõstes oma põhihooaja keskmise punktisaagi 12.8 pealt 20.3 peale.
Kokkuvõttes võib öelda, et vaadates lähitulevikku, siis on selle tehingu puhul selge eelis Netsil. Erinevalt Brooklynist, kellel megarikas omanik, peab Celtics vaatama kriitilise pilguga ka rahaasju. Pierce'ist ja Garnettist loobumisega vabastati hulganisti palgaruumi ja meeste eest, kes paari hooaja jooksul oleksid nagunii mängijakarjääri lõpetanud, saadi vastu ka ports nooremaid mängijad, keda annab veel edasi liigutada. Seega pikemas perspektiivis on Boston väga helgel kohal, võttes eriti arvesse neid drafti valikuid. Enne aga tuleb muidugi leida uus peatreener.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar