Olenemata suurtest rahutustest riigis, on brasiillased suutnud säilitada täielikku keskendumist ning kohanenud hästi selle survega, mida alati turniiri korraldaja kaela vägisi surutakse. Seni peetud neljas mängus on brassid löönud 11 väravat ja enda selja taha on lastud vaid 3. Meeskond on näidanud väga hästi balansseeritud mängu, kus rünnakule minnakse suurte jõududega, aga samas tehakse ka tõelise meeskonnana kaitsetööd. Isegi Neymar, kes kolme tabamusega jagab koos Frediga Brasiilia suurima väravaküti au, on silmapaistnud oma tagasi töötamisega, et abistada äärekaitsjat.
Kui Luiz Felipe Scolari viimati koondise tüüri juures oli ja meeskonna ka 2002. aastal MM-tiitlini viis, siis moodustasid tema meeskonna selgroo 3 keskkaitsjat ja 2 kaitsvat poolkaitsjat. Need viis meest olid väga olulised lülid terve meeskonna mängus. Seda sellel lihtsalt põhjusel, et nemad keskendusid vaid kaitsetööle, lastes teistel vastaste kaitsjaid konstantselt terroriseerida. Scolari praegune mänguskeem koosneb aga kahest keskkaitsjast, samas kui nende ees on ka endiselt kaks kaitsvat poolikut. See on selleks, et mahutada meeskonda ära Oscar, kes on seesuguse traditsioonilise mängujuhi rollis. Tihtipeale võib näha teda lihtsalt keskringis palli ootamas. Põhjus, miks Brasiilia tagala pole muutunud läbikäiguhooviks on see, et Dani Alves ja Marcelo ei tõuse rünnakul sedavõrd kõrgele, kui 2002. aasta meeskonnas Cafu ja Roberto Carlos. Kuigi oleme harjunud, et Brasiilia puhul on äärekaitsjate roll rünnakul väga tähtis on senises neljas mängus mõlemad Alves ja Marcelo näiteks kirja saanud vaid ühe väravani viinud söödu. Palju rohkem sõltub Brasiilia mäng ründekolmikust.
Kesktormaja Fredi turniiri pole kõige õnnestunum olnud, aga ometi on ta suutnud lüüa 3 väravat ning ta on Scolari jaoks olnud tõeline leid. Endine Lyoni mängumees, kes Euroopas ebaõnnestus, on nüüd löönud 8 väravat viimases kümnes koondisemängus. Ründes on ka Hulk kahvatuks jäänud, aga see eest hiilgab Neymar väga eredalt. Lisaks kolmele väravale on tal kirjas ka 2 resultatiivset söötu ja usun, et isegi, kui Brasiilia peaks finaalis Hispaaniale alla jääma, siis valitakse uuest hooajast Barcelona särki kandev Neymar ikkagi turniiri parimaks mängijaks (teised kandidaadid on Iniesta, Paulinho, Pirlo, Ramos ja Suarez). Paljud kahtlesid noore talendi võimekuses suurel turniiril särada ja mis veel olulisem, olla samal ajal ka meeskonna liider, kuid Neymar on kõigile kriitikutele andnud ninanipsu. Kuigi samal ajal on ta endale kraesse tõmmanud uue kriitikarahe liiga kergelt kukkumisega.
Raske on muidugi küündida selle 2002. aasta meeskonna tasemele, kuna seda Brasiilia meeskonda peetakse üldse viimase 20 aasta kõige tugevamaks, aga võib öelda, et väga palju see praegune meeskond sellele ka alla ei jää. Brasiillaste mängus on tagasi see sambalik lustlikus, mille järgi koondise mängu aastakümneid tuntud on, kuid samas on leitud ka taktikaliselt õige mänguformatsioon, mis hoiab kindlana ka enda selja taguse. Seega võib kodust turniiri, isegi kui see võiduga ei lõppe, pidada suureks kordaminekuks, sest Scolari poolt juhendatav meeskond on palju brasiillaslikum, kui tema eelkäija Mano Menezese oma ja see toodab ka paremaid tulemusi.
Hispaanial oli õnn kuuluda samasse alagruppi Tahitiga, mis aitas neil grupimängud lõpetada väga impressiivse väravatevahega 15-1. Võimalik, et sedamoodi alagrupist läbi jalutamine tegi meeskonnale ka poolfinaali eel paraja karuteene, sest mängus Itaaliaga ei saanud maailmameistrid kuidagi moodi oma mängu käima. Õigemini mängiti oma tavapärast mängu, kus justkui boamaduna vastane vaikselt ära kägistatakse ja siis oma võimalused ära lüüakse, aga neljapäeval peetud mängus neid võimalusi õieti ei tekkinud ja isegi kui tekkisid, siis kukkusid need Fernando Torresele, kellel on võimalus tänu neljale Tahiti väravasse löödud pallile (+ üks tabamus ka Nigeeria vastu) tõusta turniiri suurimaks väravakütiks, aga kes näib endiselt haleda varjuna sellele mängijale, kes ta oli paar aastat tagasi.
Kuigi lõpuks pääses Hispaania finaali pärast penaltiseeriat ehk tänu õnnemängule, siis olgem ausad, ega ei olnud ka eriti kahtluse all see, et nad edasi ei pääse. Kuigi ei saa öelda, et Itaalial polnud oma võimalusi värava löömiseks. Tundub, et ainus viga Hispaania mänguplaanis on see, et tänu sellele, et mänge ülekaalukalt domineeritakse, siis uinutakse aeg-ajalt ka ise selle aupaiste taustal ja lubatakse siis sisse eksimusi kaitses. Näiteks Nigeeriale tehti grupimängus väga kindlalt 3-0 ära, aga Aafrika meistril olid samuti mitmed väravavõimalused, sest kaitseliini liider Gerard Piqué, leebelt öeldes, ei paista just silma oma kiiruse poolest. Samuti on Hispaania äärekaitsjatel Alvaro Arbeloal ja Jordi Albal roll tõusta kõrgele rünnakut toetama, mis aga jätab selja taha vastaste ründajatele tegutsemisruumi. Itaalia mänguplaan nägigi ette just selle ära kasutamist ja Emanuele Giaccherini lipsas mitu korda äärelt läbi.
Kujutan ette, et just see 2002. aasta Brasiilia meeskond võiks teha praeguse Hispaania vastu palju kurja, kui äärte pealt paugutaksid Cafu ja Roberto Carlos ning leiaksid siis karistusalast ühe suurest R-st (Ronaldo, Rivaldo, Ronaldinho). Lisaks aitaks nende uljas rünnakule lülitumine kontrollida ka Hispaania ründemängu, kes siis ei saaks endale lubada äärekaitsjate muundumist ääreründajateks. Traditsiooniliste ääreründajatega on Hispaanial hetkel keerulised lood. Maailmajagude karikal enim mänguaega saanud mängijatest on Pedro tegelikult ääreks vormitud endine ründaja, David Silva rohkem traditsiooniline nr. 10, kes mängib tipuründaja taga ning Cesc Fàbregas keskpoolkaitsja. Samas on pingi pealt tuua selline mees nagu Jesús Navas, kelle kohta võib öelda, et tema on see x-faktor, miks Hispaania koondist võib pidada paremaks meeskonnaks, kui FC Barcelona, olgugi et viimase ridades lööb kaasa maailma parim jalgpallur Lionel Messi. Navas on see Hispaania plaan B, mis Barcal puudub. Vaadates, kuidas Hispaania domineeris tänavu U21 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi ja meeskond, kes võitis eelmisel suvel Eestis peetud turniiril U19 EM-tiitlit, teeb nüüd mehetegusid hetkel käival U20 MM-il, siis on tulevik koondise jaoks väga helge ja usun, et ükskõik, mis riigi koondis võib Hispaania vastu mängides jätta endast väga keskpärase mulje.
Lõpetuseks aga nüüd selle kõige olulisema küsimuse juurde - kumb siis ikkagi võidab? Finaal loomulikult on täiesti omaette ooper võrreldes muude mängudega. Kaalul on väga palju, aga isegi, kui saadaval olev karikas pole kõige prestiižsem, siis on see ikkagi karikas ja mängijakarjääri lõpus ju just neid kokku ka loetakse, lisaks rahale muidugi. Brasiiliat toetab kodupublik, kuid samas võib see meeskonnale, mis tegelikkuses ju ka väga noor (vaid neljal mängijal algab vanus numbriga 3 ja kolm neist on väravavahid), tekitada ka närvikõdi ja kartuse judinaid. Terve staadion, terve riik, ootab, et Seleção jätaks Maailmajagude karika koju. Hispaania tuleb mängule pärast lisaajale veninud poolfinaali, mis toimus ka 30-kraadise kuumusega. Mängupildist oli muidugi näha, kuidas jõudu üritati kokku hoida, aga mängu lõpus polnud arvatavasti ühtegi mängijat, kellel ei olnud särk ja püksid higist täiesti läbivettinud. Usun, et Hispaania võib ka finaali alustada väga rahumeelselt ja omakorda Brasiilia üritab seda vastaste ettevaatlikust ära kasutada. Paberi peal on meeskonnad üpris võrdsed, aga nagu varasemalt mainitud sai, siis on Hispaanial ikkagi see võimsus, mis võib ükskõik kelle vastu muru suruda, kui laenata sõnavara Eesti koondise fännidelt. Seega minu tagasihoidlik ennustus - Brasiilia läheb küll juhtima, aga Hispaania võidab lõpuks 2013. aasta Maailmajagude karika. Tõenäoliselt normaalajaga, aga ei oleks ka üllatav, kui riske vältides lepiks La Roja teise järjestikuse lisaajale läinud mänguga. Eestlastest vutifännide nimel muidugi tasub loota, et nii ei lähe, kuna mäng algab kell 1 öösel vastu esmaspäeva ja võib seeläbi lõppeda alles siis, kui päike hakkab juba uueks päevaks tõusma. Eelnevalt on Brasiilia ja Hispaania kohtunud 10 korda. Viiel korral on vutilahingust võitjana välja tulnud Brasiilia ja kolmel korral Hispaania. Viimati mängiti 1999. aastal ning see kohtumine lõppes väravateta viigiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar