Läti jalgpalli ootamatu tõus lõppes aga sama ruttu kui algas. Näiteks järgmises valiktsüklis, kus jagati kohti 2006. aasta MM-finaalturniirile jäid lõunanaabrid meie selja taha, kui samasse alagruppi kuuludes koguti 15 punkti 17 vastu. 2010. aasta MM-i valikmängudes sähvatas Läti taas veidi, kui playoff ringi pääsust jäi puudu vaid 3 punkti, kuid selle saavutuse lõime omakorda ise üle 2012. aasta EM-valiktsüklis, kui oma alagrupist ikkagi edasi saime.
Läti jalgpall eduloo puhul ei saa jätta mainimata ka Ventspilsi saavutust hooajal 2009/10, kui esimese Balti klubina pääseti eurosarjas alagrupiturniirile. Euroopa liigas, kus samasse alagruppi kuuluti koos Berliini Hertha, Lissaboni Sportingu ning Heerenveeniga, võeti 3 punkti, seejuures kaks viigipunkti saadi välismängudest.
Sarnaselt koondisega pole aga suudetud ka klubide tasandil stabiilset taset säilitada. Eelmise hooaja Läti meister Daugavpilsi Daugava sai Meistrite liiga 2. eelringis 1-11 peksa rootslaste Elfsborgi käest ning Euroopa liiga jõudis kõige kaugemale taas Ventspils, kes langes 3. eelringis Haifa Maccabi vastu 0-3 tulemusega.
Läti koondis, kelle kõrgeim FIFA edetabeli koht on 45., on langenud 119-ndaks (Eesti 85., Leedu 109.). Seda olenemata sellest, et koondises on mitmeid korralikul tasemel mängivad mängijaid - näiteks keskkaitsjad Kaspars Gorkšs ja Vitalijs Maksimenko Inglismaa esiliigas vastavalt Readingus ja Brightonis, poolkaitsja Aleksandrs Cauna Venemaal Moskva CSKA-s ja loomulikult hetkel ehk tuntuim Läti jalgpallur Artjoms Rudnevs Bundesligas Hamburgis, kus lõi eelmisel hooajal 12 väravat.
Koondisel pole aga mängijate personalile vastavaid tulemusi. Alates 2010. aasta algusest on 33-st kohtumisest võidetud vaid kuus. Võrdluseks: Eesti on samas oma viimasest 33-st mängust saanud 11 võitu ja Leedu 7. Käimasolevas MM-valiktsüklis on lätlased esimese kuue mänguga korjanud vaid 4 punkti (võit ja viik Liechtensteini vastu). Võib öelda, et Eestisse on tuldud selge autsaiderina ning olgugi, et ka Sinisärkidel on parajasti omamoodi kriis käsil, siis näib kihlveokontorite poolt Eesti võidukoefitsiendiks pakutav 2.10 vägagi magusa valikuna.
Kuigi Läti jalgpalli hetkeolukord on nukker, siis paistab ikkagi tunneli lõpust ka valgus. Viimasel ajal on koondisesse kerkinud mitmeid lootustandvaid noormängijaid. Hetkel 18-aastane Valerijs Šabala teenis juba 16-aastaselt kõvasti mänguaega nüüdseks hingusele läinud Balti liigas, kus lõi turniiri viimaseks jäänud finaalis ka värava.
Riia Skontos mängiv ründaja on 11 väravaga hetkel Läti meistriliiga edukaim väravakütt ja on alustanud ka koondisekarjääri bravuurikalt, lüües esimese kolme mänguga kaks väravat. Väidetavalt on CSKA tema arengul teravat pilku peal hoidmas. Juba on aga välismaale pääsenud 21-aastane kaitsja Vitalijs Jagodinskis, kes kuulub Kiievi Dinamo duubli rivistusse ning teine ründaja Deniss Rakels, kes mängib Poolas Zagłebie Lubini ridades. Hetkel 20-aastane Rakels sai juba 17-aastaselt oma esimestes Läti meistriliiga mängudes kirja kaks kübaratrikki.
Lisaks noortele mängijatele on alates eelmisest kuust koondise juures ka seni veel suuremate kogemusteta peatreener. Selleks on Läti läbiaegade üks kuulsamaid ja parimaid mängijad Marians Pahars, kes mängis mitu edukat hooaega Inglismaa Premier League'is.
Paharsi peatreenerikarjäär sai alguse alles 2 aastat tagasi Skonto eesotsas. Käimasoleva aasta esimeses pooles juhendas ta Läti U21 vanuseklassi meeskonda ning sellega tema kogemus ka hetkel piirdub. Läti jalgpalli suurimaks probleemiks on peetud seda, et tähtsatel ametipostidel on olnud iganenud treeningmetoodikat kasutavad spetsialistid, kuid Paharsi määramine koondise peatreeneriks on selge märk sellest, et on hakatud vaatama tuleviku suunas. Jurgis Pučinskis on samuti üks alles hiljuti mängijakarjääri lõpetanud eks-koondislane, kes saanud vastutusrikkale ametipostile, olles määratud Ventspilsi peatreeneriks. Euroopa jalgpallis on see viimasel ajal väga levinud tendents ning olema sellega viimastel aastatel ka Eestis harjunud, kus näiteks Martin Reim ja Marko Kristal peatreeneri kohta noores vanuses vastutusrikka rolli on saanud.
Võib öelda, et kuigi lätlaste varasemad saavutused on võrreldes eestlastega uhkemad, siis hetkel on ikkagi Eesti jalgpall paremas seisus. Sellele vihjab kasvõi see, et Nõmme Kalju on vaid ühe sammu kaugusel Euroopa liiga alagrupiturniirilt, samas kui kõik Läti klubid ootavad juba järgmist suve. Läti varasem suurem edu tähendab ka seda, et koondiste omavahelistes kohtumistest on lõunanaabritel kirjas 25 võitu meie 9 vastu, 17 korda on mängitud viiki, nagu ka viimased kaks kohtumist. Arvestades Läti jalgpalli madalseisu on aga homme väga hea võimalus neid numbreid parandada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar