Iseenesest on Oilersil kõik vahendid uueks tõusuks olemas. Kuna viimastel aastatel on kehvalt esinetud, siis on saadud ka draftis väga head valikupositsioonid. Korralikult on olnud loosiõnne ning viimasest neljast draftist on endale on saadud tervelt kolm drafti esimest valikut. Taylor Hall 2010. aastal, Ryan Nugent-Hopkins 2011. aastal ja Nail Jakupov eelmisel aastal. Kõigi näol on tegu väga perspektiivikate ründemängijatega, kuid äkki ongi see Oilersit tagasi hoidmas?
Draftides on antud alla kiusatusele tuua meeskonda põnevad, noored ründemängijad, kes meelitavad pealtvaatajad kohale, kuid seetõttu on täiesti unarusse jäänud meeskonna kaitse. Selles suunas hakati tööd tegema alles tänavu, kui draftis võeti seitsmendana Darnell Nurse. Hokis seisab edu suuresti ka väravavahi kvaliteedi taga. Viimasel paaril hooajal on pea, et võrdselt mänguaega saanud Devan Dubnyk ja Nikolai Habibulin, kes nüüdseks Chicagosse lahkunud.
Mõlemad suutsid eelmisel hooajal hoida tõrjeprotsendi üle 90 ja lasid keskmiselt sisse veidi üle kahe ja poole värava mängu kohta - Dubnyk 92.1% ja 2.57, Habibulin 92.3% ja 2.54. Põhiväravavaht Dubnyk platseerus tõrjeprotsendilt liiga 12-ndaks puurivahiks, aga sisse lastud väravate arvult jäi ta 23-ndaks. Statistika, mis vihjab veelkord kaitseliini nõrkusele. Endale lastakse sooritada rohkelt pealeviskeid ja väravavaht paraku pole sedavõrd heal tasemel, et neid piisava sagedusega võrgust eemal hoida. Habibulin on uueks hooajaks asendatud Dallas Starsi varuväravavahi Richard Bachmaniga, kelle numbrid on samuti vaid keskmised (2.94 ja 90.1%) ja igaks juhuks on veel kolmandaks variandiks toodud ka kogenud Jason LaBarbera, kelle karjääri keskmine LA Kingsi, Vancouver Canucksi ja Phoenix Coyotesi värvides on varasemalt olnud 2.84 ja 90.8%. Võttes arvesse, et eelmine hooaeg oli ka tööseisaku tõttu poolik, siis on tõenäoline, et Dubnyki numbrid vajuvad tagasi varasemale tasemele (hooaeg 2011/12 2.67 ja 91.4%). Ehk siis kvaliteedi tõusu väravavahi arvelt on raske näha. Küll võib seda oodata ka muus sfääris.
Meeskonna uueks juhiks on Craig MacTavish, kes kuulus mängijana just Oilersi 80-ndate meeskonda ning võitis Gretzky kõrval 3 Stanley karikat, millele lisas hiljem veel ühe New York Rangersi rivistuses. Tema oli ka peatreener siis kui Oilers viimati playoffides mängis ning finaalis napi kaotuse sai. MacTavish, kes on läbi ja lõhki Oilersi mees, peaks omama seda kõige täpsemat arusaama, mida klubi endast kujutab, kui oluline see kohalikule elanikkonnale on ja kuidas taastada hiilgeajad, milles ta ise mängijana osaline oli.
Uueks peatreeneriks on toodud samuti pika mängijakarjääriga Dallas Eakins, kelle jaoks on see tegu esimese peatreeneritööga NHL-is. Küll on tal aga selja taga mitmed aastad abitreenerina Toronto Maple Leafsis ning peatreenerina Leafsi sõsarmeeskonnas Toronto Marlies. See viimane on väga oluline fakt, sest üks suurim põhjus, miks Oilers otsustas viimase kolme hooaja jooksul tuua klubi juurde juba kolmanda peatreeneri, on see, et Eakinsil on selja taga suured kogemused töötamises noormängijatega ning Oilers ka NHL-i noorim sats hetkel on. Viimased kaks hooaega on Marslies Eakinsi käe all lõpetanud läänekonverentsi parima meeskonnana ning 2012. aastal mängiti ka Calderi karika finaalis.
Mulle meenub väga hästi üks eelmise hooaja mäng, kus Oilers võõrustas liiga vanimat ja kogenuimat meeskonda Detroit Red Wingsi. Viimasele kolmandikule mindi Oilersi 2-0 eduseisus ja Detroit oli suutnud väravale teha vaid 10 pealeviset, kuid lõpuks Edmonton kaotas lisaajal 2-3. Väga valus, kuid samas väärtuslik, õppetund noortele mängijatele. Noorte talentide näol on Oilersil olemas väga hea vundament kunagise hiilguse taastamiseks. Nüüd on neil vaja lihtsalt aasta aastalt areneda ja kogemusi omandada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar