teisipäev, 17. detsember 2013

Nurgatagune MM

Aasta lõpp on käes ning tänavu uuelt aastalt väga palju oodata. Eile loositi paaridesse UEFA Meistrite liiga kaheksandikfinaalpaarid ning 2014. aasta toob endaga kaasa ka jalgpalli MM-finaalturniiri. Samas mahub aga 2013. aasta sekka veel üks oluline turniir. Selleks on FIFA klubide MM. Samas võib julgelt väita, et suur osa jalgpallifännidest ei olegi teadlik, et see juba on ka käimas. Kindlasti ollakse kursis, et kuskil kaugel maal see üritus aasta lõpu paiku maha peetakse, kuid kuna selle olulisus on väga suure kahtluse all, siis on raske seda põnevuses oodata ja sellele kaasa elada.

Teooria selleks on muidugi hea. Me ei saa ju nimetada UEFA Meistrite liiga võitjat maailma parimaks jalgpalliklubiks, kui see pole konkureerinud teiste maailmajagude parimatega? Pikalt selgitasid maailma parimat välja UEFA Meistrite liiga võitja ning Lõuna-Ameerika prestiižikama karikasarja Copa Libertadores võitjad, kes mängisid omavahel Interkontinentaalse karika peale. Üldjuhul oli tegu ka põnevate mängudega, kus omavahel läksid vastamisi kaks kõrge kvaliteediga meeskonda. Viimased kaks mängu näiteks 2003. ja 2004. aastal vajasid võitja selgitamiseks lausa penaltiseeriat.

FIFA president Sepp Blatter on oma ametipostil aga püsinud suuresti tänu sellele, et ta oskab väiksematele riikidele meelepärane olla ning see on ka väga kaval plaan, sest maailmas on ju väikeriike palju rohkem kui suuri. Seetõttu lasti ka nullindate alguses teised kontinendid selle koogi juurde. Esimene FIFA klubide MM mängiti tegelikult juba 2000. aastal ehk siis oli ka selline olukord, kus aasta jooksul selgus tegelikult kaks maailma parimat klubimeeskonda. Esimesel turniiril osales tervelt kaheksa meeskonda, kes üsna segastel asjaoludel kokku kuhjati - näiteks Euroopat esindasid seal 1999 Meistrite liiga võitja Manchester United ja 1998. aasta Interkontinentaalse karika võitja Real Madrid.

Sujuvalt ühendati võistlussarjad 2005. aastaks, mil Jaapanis hakkasid meistrite meistrit selgitama kõikide kontinentide parimad. Selle võitis Sao Paulo, kes alistas finaalis 1-0 Liverpooli. Kaks aastat hiljem kasvatati osalevate meeskondade arv seitsme peale, sest oli juhtunud nii, et iga-aastaselt Jaapanis peetud turniiril polnud kohalikule publikule ühtegi oma riigi meeskonda välja pakkuda ja nii otsustati, et edaspidi hakkab turniiril alati osalema ka valitsev võõrustajamaa meister. Küll läks aga nii, et järgmisel kahel aastal õnnestuski Jaapani meeskondadel Aasia meistriteks tulla ja seega suutis FIFA veel turniiri krediitabilsust veidikenegi kontrolli alla hoida. Võõrustajamaa meistri koht anti Aasia Meistrite liiga kaotanud finalistile.

2009. ja 10. aastaks koliti ümber Araabia Ühendemiraatidesse ning siis algas minu silmis täielik farss. Teekonda klubide MM-tiitli poole alustasid ühel aastal Al-Ahli ja teisel Al-Wahda, kes said oma võimaluse selleks lihtsalt tänu sellele, et õnnestus võita kohalikud meistrivõistlused. Seni on läinud veel õnneks, aga mis saab siis kui mõni aasta juhtubki nii, et võõrustajamaa meister läheb finaalini välja ning šokeerib seal kogu maailma? 2011. aastal jõudis jaapanlaste Kashiwa Reysol näiteks kolmanda koha mänguni. Tänavu on turniir toimumas Marokos ning olles alistanud Okeaania meistri Auckland City ning Põhja- ja Kesk-Ameerika meistri Monterrey on samuti vähemalt kolmanda koha mängu endale kindlustanud Raja Casablanca.


Siit tekib kohe ka küsimus, et kas FIFA üldse saab endale lubada seda, et võõrustajariigi klubi jõuab finaali? Kohaliku publiku seas tekitaks see kindlasti suure eufooria, aga sellega oleks meeskond vaid ühe võidu kaugusel MM-tiitlit ning Blatter ja kompanii vaatamas tõtt katastroofiga, sest mine sa tea, mis selles ühes konkreetses mängus juhtuda võib. Jalgpallifännina tahan uskuda fair-play'sse ja ma ei ole väga suur konspiratsiooniteoreetik, aga isegi minul lööb peas punase pirni põlema, et kas mitte ei või vastavas olukorras siis kohtunikud hakata langetama suurele rahamasinale, milleks muu hulgas FIFA ka on, meelepäraseid otsuseid?

Casablanca kohtub homme Atletico Mineiroga. Esimeses poolfinaalis mängivad täna Müncheni Bayern ja Aasia meister Guangzhou Evergrande. Ehk siis Euroopa ja Lõuna-Ameerika meistrid peavad varasema ühe võidu asemel parima tiitliks võitma kaks mängu. Algne idee oli võrdsustada kõigi kontinentide võimalusi MM-tiitli peale heidelda, kuid kus see võrdsus nüüd on? Mini-MM-il ehk Maailmajagude karikavõistlustel on veel mingisugune mõte - saab aimu sellest, millises seisus mõned tuleva aasta turniiri favoriitidest on, kuidas toimib infrastruktuur jne - aga see klubide MM on kujunenud väga mõttetuks ürituseks ja sellest kõneleb ka fakt, et meedias saab see pea, et olematut kajastust. Lihtsalt nurga taga peetakse paar tehislikku glamuuri omavat mängu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar