Koduses liigas on Kopenhagen esimesest kaheksast voorust noppinud vaid ühe võidu. Juba on kirjas kolm kaotust, mis kõik tulid esimeses kolmes voorus. Võrdluseks, terve eelmise hooaja peale kokku tundsid Kopenhageni mängumehed kaotusekibedust vaid neli korda.
Kehv hooaja algus tähendas ka kiiret hundipassi peatreenerile Ariel Jacobsile. Teda toodi asendama Stale Solbakken, kes tõi aastatel 2006-2011 klubile neli meistritiitlit. Hooajal 2010/11 tüüris ta Kopenhageni ka Meistrite liiga kaheksandikfinaali. Pärast edu Taanis järgnesid Solbakkeni jaoks aga ebaõnnestunud tööotsad Saksamaal FC Kölnis ning Inglismaal Wolverhampton Wanderersis. Oma personaalsest august pole ta suutnud välja ronida ka tagasi Kopenhageni juures olles. Klubi on küll sama, kuid meeskond on aga kardinaalselt muutunud.
Aasta tagasi lahkusid klubist näiteks Bryan Oviedo ja Dame N'Doye, kes olid meeskonna kõige teravamad ründemängijaid ning Solbakkeni edu alus. Väravaid asus lööma klubi oma akadeemia kasvandik Andreas Cornelius, kuid noor talent loomulikult kauaks kodumaale pidama ei jäänud. 18 tabamust olid piisavad, et veenda Cardiff City't 20-aastase talendi peale kulutama 8.7 miljonit eurot.
Uuel hooajal pole aga klubil õnnestunud mängijateturult osavaid noppeid teha. Ründeliini toodi klubi jaoks suure raha, kahe miljoni euro eest, turgutama Marvin Purie ja Fanendo Adi. Viimane, nigeerlasest ründaja, kes hangiti Slovakkia liigast, on küll oma esimese kolme mänguga löönud kaks väravat, kuid suurte lootustega hangitud sakslane Purie, kes lõi eelmisel hooajal Silkeborgi eest 14 väravat, istub endiselt nulli peal. Väljaku teises otsas ehk kaitseliinis pole loodetud mõju avaldanud kogenud rootslasest keskkaitsja Olof Mellberg.
Kopenhagen vaatab kriisile näkku olles tegelikult väga lähedalt näinud, mida võib see endaga kaasa tuua. Üks Põhjamaade tulisemaid derbimänge on Kopenhageni kohtumine linnarivaali Brøndby'ga. Nullindate alguses peeti lisaks vihastele kohtumistele maha ka pingelised tiitliheitlused.
Hooajal 2001/02 edestas näiteks Brøndby FC Kopenhagenit vaid tänu väravatevahele ning hooajal 2003/04 oli Kopenhagen parem vaid ühe punktiga (sel ajal kuulus meeskonna koosseisu ka Urmas Rooba.. Nullindate teises pooles algas aga sarnaselt oma linnarivaalile ka 10 meistritiitlit võitnud Brøndby allakäik.
Klubist lahkus kolm aastat peatreeneriametis olnud Michael Laudrup ja seda suuresti tänu erimeelsustele klubi juhtkonnaga. Tema asendaja Rene Meulensteen kestis vaid pool aastat enne, kui lahkus oma sõnade kohaselt selle tõttu, et tema perekond ei kohanenud eluga Taanis. Samas on ta ka hiljem väga värvikalt klubi kohta öelnud:"Tegu oli väga haige patsiendiga, kes vajab kohest ravi." Klubis olid tekkinud mängijate vahel omaette usaldusringid ja et korda luua, vabastati mitmed neist lihtsalt lepingutest, kuid paraku oli tegu ka klubi jaoks väga oluliste meestega. Pärast 2006. aastat on Brøndby suutnud võtta veel kolm pronksmedalit, kuid enamus hooaegadest on veedetud tabeli keskel ja viimased paar hooaega lausa ohtlikult lähedal väljakukkumistsoonile - eelmine hooaeg pääseti vaid viie punktiga.
Kahe Kopenhageni klubi olukordadel on selgeid sarnasusi. Esiteks loomulikult tulemuste puudumine jalgpallväljakul ning teiseks, sarnaselt Brøndby'le on nähtavasti olukord ka FC Kopenhageni juhtkonnas käärimas. Fännid on leidnud patuoina spordidirektori Carsten V. Jenseni näol. Just tema on ebaõnnestunud ostude taga, kuid tema pea loomulikult pakule ei lange, sest väljakult saadatavate tulemuste eest ta vastutajaks ei ole ning võib endise klubi legendaarse mängijana tunda end üsna hästi soojal ametikohal.
Viik Juve vastu oli Kopenhageni jaoks hunt lamba nahas sorti tulemus. See annab lootust, et euromänge on võimalik jätkata ka uue-aasta sees, kuid samas on seis kodus sedavõrd kehv, et kogu jõud tuleks suunata sellele, et saada koht Meistrite liigasse ka järgmiseks hooajaks. Sealt eemale jäämine tähendaks suurt rahalist kahju ning krahhi, mis võib klubi omakorda suunata üsna järsule allakäigutrepile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar